Lööge kõvasti ning see mõraneb kui tahkis… aga kallutage seda õrnalt ning ta voolab kui vedelik. See on uue Nottinghami Ülikoolis avastatud „komplekse vedeliku“ intrigeeriv omadus. Need leiud on tootmise seisukohalt äärmiselt kasulikud, sest nende vedelike omadustest ning käitumisest aru saamisest sõltub igapäevaste vedelike nagu näiteks hambapasta ja kosmeetika töötlemine ja käitlemine. Füüsika ja Astronoomia […]
„Kõrva“ teritamine gravitatsioonilainete muusika kuulamiseks
Rühm NASA Reaktiivliikumise Laboratooriumi teadlasi ja insenere on maailma gravitatsioonilainete „kuulamisele“ sammukese lähemale toonud. Gravitatsioonilained on aegruumi virvendused, mille olemasolu ennustas 20. sajandi alguses esmakordselt Albert Einstein. JPL laboratooriumis (Pasadena, California) korraldatud uurimuses katsetati laseritesüsteemi, mis lendab kavandatava kosmoseprojekti LISA (Laser Interferometer Space Antenna ehk laserinterferomeetriga kosmoseantenn) pardal. Missiooni eesmärk on leida märke vaiksetest sosinasarnastest […]
Leiti noorim ja lähim must auk
Astronoomid leidsid NASA Chandra X-ray Observatoorimi abil tõendeid noorimast mustast august meie kosmilises naabruskonnas. See 30-aastane must auk annab ideaalse võimaluse seda tüüpi objekti arengu jälgimiseks algusest peale. 30-aastane object on SN 1979C, M100 galaktikas (Maast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel) asuva supernoova jäänus. SN 1979C avastas arvatavasti 1979. aastal amatöörastronoom. Uus must auk võib aidata teadlastel massiivsete […]
Kvantmälu kui sidevõrkude tulevik
Kopenhaageni Ülikooli Niels Bohri Instituudi uurijatel on õnnestud kahe “põimunud” valguskiire abil kvantinformatsiooni salvestada. Kvantmälu ehk kvantinfo ladustamine on vajalik kvantsidevõrgustike loomiseks. Uued leiud on avaldatud ajakirja Nature Physics 7. novembri numbris. Kvantvõrgud suudavad andmete turvalisust paremini kaitsta kui praegu kasutusel olevad traditsioonilised sidevõrgud. Kvantside nurgakiviks on kahe kvantsüsteemi, näiteks kahe valguskiire, omavaheline põimumine. Põimumine tähendab, […]
Miniatuursed SUURED PAUGUD Suures Hadronite Põrgutis (LHC)
Pühapäeva hommiku varajastel tundidel registreeriti CERNi Suures Hardonite Põrgutis (LCH) esimesed kokkupõrked plii-ioonide vahel. Osakeste täielik vahetamine prootonitest pliiks võttis pärast LCH-st viimaste prootonkiirte väljutamist aega neli päeva, sest masin tuli kiirte erinevuste tõttu ümber seadistada. Rolf-Dieter Heueri, CERNi üldjuhi sõnul näitab osakeste väljavahetamise kiirus, et LCH kiirendi head töövõimet. Säärane areng tähistab ALICE eksperimendi põhilise füüsikaprogrammi […]
Uus viis kaugeid galaktikaid lähedalt vaadelda
Meeskond, kuhu kuuluvad ka University of Hertfordshire astronoomid, avastas kosmiliste suumobjektiivide seadistamiseks uue viisi, mis võimaldab astronoomidel Universumi kaugustes asuvaid galaktikaid lähemalt vaadelda. Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobiga avastatud kosmilised läätsed võimaldavad astronoomidel näha nende teisiti uurimiseks liiga kaugel asuvaid galaktikaid. See annab tähtsat infot galaktikate muutumise kohta kosmose ajaloo jooksul. Herscheli teleskoop vaatleb kaug-infrapunavalgust, mida […]
Kuidas loomad ennast kuivatavad – füüsiku vaatepunkt
Aegvõtet kasutanud teadlased püüdsid leida märja koera raputuse taga peituvad füüsikat. Atlantas asuva Georgia Institute of Technology füüsik Andrew Dickerson tahtis kindlaks teha optimaalse kiiruse, millega koerad ning teised karvased loomad oma kasukat raputama peaksid, et sellest kõige efektiivsemalt vesi välja raputada. Dickersoni meeskond tegi kindlaks tingimused, mille puhul veetilgad kasukast eralduvad, võttes arvesse kesktõmbejõudu […]
Uuring kirjeldab lauale mahtuvat eredate ja koherentsete röntgenkiirte allikat
Koondatud kõrge energiaga röntgenkiirte tekitamine, mille abil saab uurida kõike alates molekulaarstruktuuridest lennukitiibade terviklikkuseni, võib uue uurimuse kohaselt lihtsamaks ning odavamaks muutuda. Ajakirja Nature Physics 24. oktoobril ilmunud numbris kirjeldavad Londonis asuvast Imperial College’ist, Michigani Ülikoolist ning Lissabonis asuvast Instituto Superior Téchnico Lisbon pärit uurijad lauale mahtuvat seadet, mis tekitab sünktrotron-röntgenkiiri, mille energia ja kvaliteet on […]
Avastati ootamatu magnetism
Oak Ridges asuva Rahvusliku Laboratooriumi Energiaosakonnas (Department of Energy’s Oak Ridge National Laboratory) tehtud teoreetiline töö on andnud lahenduse kahe erineva materjali vahelise ootamatu magnetismi mõistmiseks. Ajakirjas Nature Communications avaldatud tulemustel on, ORNL’i Materjaliteaduse ning Tehnoloogia Osakonnast (ORNL’s Materials Science and Technology Division) pärit kaasautori Satoshi Okamoto arvates, eriti tähtis koht arvutialadel elektrooniliste seadmete loomisel […]
Liikuvad monopoolsed magnetid püüti pildile: Uurijad teevad nähtavaks monopolide liikumise nanomagnetite moodustumisel
Uurijad on magneetilisi monopoole otsinud aastakümneid. Need on isoleeritud magnetlaengud, mis võivad sarnaselt elektriliste laengutega vabalt ringi liikuda. Magneetilised poolused esinevad tavaliselt ainult paarikaupa. Nüüd on aga uurijaterühmal Paul Scherreri Instituudist Šveitsist ning Dublinis asuvast University College-st õnnestunud luua monopoolused nanoskaala magneteid loovate kvaasiosakestena ning jälgida nende liikumist Swiss Light Source-s (SLS) mikroskoopi kasutades, et teha nähtavaks magneetilised struktuurid. Huvitava eksperimendi […]
Laserid võivad viia uut tüüpi südamestimulaatori väljatöötamiseni
USA teadlased on välja töötanud meetodi lühikeste valgussähvatustega südamelöökide tempo reguleerimiseks, mis võib viia vähem rakke kahjustava stimulaatori väljatöötamiseni. Andrew Rollinsi juhitud meeskond Clevelandis asuvas Case Western Reserve Universitys näitas esmakordselt, kuidas vutilootes löövat süda infrapunalaseri valguse võngetega sünkroniseerida saab. Selletaolised uurimused said alguse 2008. aastal, kui titaan-safiir laseri eriti lühikeste, femtosekundiliste võngetega suudeti südamelihase […]