• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Leiti noorim ja lähim must auk

16.11.2010 by Eha Mäesalu 2 Comments

Astronoomid leidsid NASA Chandra X-ray Observatoorimi abil tõendeid noorimast mustast august meie kosmilises naabruskonnas.  See 30-aastane must auk annab ideaalse võimaluse seda tüüpi objekti arengu jälgimiseks algusest peale.

Sellel liitpildil on kujutatud supernoovat M100 galaktikas, kus võib asuda meie kosmilise naabruskonna kõige noorem must aukt. Pildil on Chandra’s röntgenkiired kuldsed, ESO’s Very Large Telescope optilised andmed punased, rohelised ja sinised ning Spitzeri infrapunaandmed on punased. Supernoova SN 1979C asukoht on märgistatud. Pildil: Röntgenkiired: NASA/CXC/SAO/D.Patnaude et al, Optiline: ESO/VLT, Infrapuna: NASA/JPL/Caltech

30-aastane object on SN 1979C, M100 galaktikas (Maast umbes 50 miljoni valgusaasta kaugusel) asuva supernoova  jäänus. SN 1979C avastas arvatavasti 1979. aastal amatöörastronoom.

Uus must auk võib aidata teadlastel massiivsete tähtede plahvatamisest paremini aru saada.  Uuringu kaasautor Abraham Leb ütleb, et tegemist on esimese korraga, kui on olnud võimalik jälgida musta augu normaalset teket. Seda tüüpi musta augu sündi on väga raske kindlaks teha ning see nõuab aastakümnete pikkuseid röntgenkiir-uuringuid.

Leiu kohta on tehtud animatsioon, mis näitab, kuidas see must auk võib tekkinud olla:

http://www.youtube.com/watch?v=QakoGiue3Ac

Uurimuse tulemused ilmuvad lähiajal ajakirjas New Astronomy.


Allikas

Uudisest on kirjutanud ka redOrbit.

Lisaks võte vaadata uudist  Chandra ametlikul kodulehel.

Filed Under: Päevapilt, Teadusuudised

Comments

  1. elektri says

    25.11.2010 at 1:04 pm

    Väga hea animatsioon on.

  2. Marxsm says

    9.01.2011 at 9:24 pm

    Mida arvata?Mul on musta augu kohta oma teooria,kuidas see asi toimib! Miks on must auk,must auk? Sellepärast,et me ei näe teda! Miks? Aga sellepärast,et näiteks super noova plahvatusel tekib väikesesse ruumi hulgaliselt massi ,mis hakkab kokkutõmbe mõjul järjest kiiremi ni pöörlema.See keskmine massiivne keha keerleb nii kiiresti,et ka valguse enda kiirusest kiiremini.Kuidas ma saan sinuni jõuda ,kui sa jooksed minu eest ära! Ei saagi!!! See pole täielik vastus ,aga aitab mõista mu teooriat!Must auk on ju paigal ja tiirleb ümber oma telje eks! Ja valgus peaks ju temani igaljuhul jõudma! Aga kuna ta keerleb nii kiiresti siis ta ei lase valgust päris mitte oma pinnale vaid pühib nagu selle enda ümber! sellest ka see moonutus ümber musta augu! ja need valgus vihud teljega paraleelselt ongi nagu tornaado effekt! Ühesõnaga Must auk on massiivne kera ,mis on surutud oma gravikatsiooni jõul väikesesse ruumi,seetõttu keerleb ta valgusest kiirema kiirusega,mis sunnib valgust kaasa haarama enda ligidal ja seda telje otstest välja aurustama! Aga valgust ta enda pinnale ei lase!!!

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in