Kui kõik läheb plaanipäraselt, suunatakse esimesed prootonikiired kollaiderisse augustis. Need kiired põrkuvad energiaga ligi 14TeV, mille tagajärjel tekib terve hord osakesi ja võimalik et isegi ülimalt oodatud Higgsi boson. Keset uute avastuste ärevust on aga tekkinud arvamus, et osakeste kokkupõrked võivad tekitada midagi palju halvaendelisemat. Hiljuti alustasid tuumafüüsikud Walter Wagner ja Luis Sancho Hawail kohtuasja, mille eesmärk on takistada LHC käivitamist.
CERN-i ohutusega tegelev töögrupp jõudis 2003. aastal järeldusele, et pole mõistlikku põhjust karta mustade aukude või kummaliste osakeste teket. Uus raport, mille koostamisel osalesid näiteks CERN-i teadlased John Ellis, Gian Giudice, Michelangelo Mangano, Igor Tkachev ja Urs Wiedemann, jõudis täpselt samale ning veel kindlamale järeldusele.
CERN-i juht Robert Aymar ütles, et raporti kohaselt on laborid kindlustanud täiesti piisavalt ohutuse uue põneva seadme kasutamisel.
Ohtu pole
Aruanne tõi välja, et kosmilised kiired põrkuvad Maa ja teiste astronoomiliste objektidega palju suuremate energiate juures kui LHC-s, kuid mustade aukude ja kummaliste osakeste tekkimist pole täheldatud.
“Meie hinnangul toimub universumis igas sekundis 1013 korda rohkem kokkupõrkeid kui LHC-s saab kokku toimuma, ning alates Universumi sünnist on seda juba 1031 korda juhtunud,” on raportis kirjas.
Mustade aukude suhtes jõutakse järeldusele, et kui need võivad elementaarosakeste kokkupõrkel tekkida, siis peavad nad ka elementaarosakesteks lagunema. Isegi kui nad koheselt ei lagune, ei suuda nad ikkagi piisavalt ainet neelata, et Maale ohtlikuks saada.
Kummaliste osakeste (ing.k.: strangelets) suhtes jõutakse järeldusele, et isegi kui nad eksisteerivad, on nende tekkimise tõenäosus suurem Relativistlikus Raskete Ioonide Kollaideris(RHIC) mis pandi USA-s tööle juba 2000. aastal.
http://physicsworld.com/cws/article/news/34711
Vahendas: Kaarel Piip