Viimasel osal teadlaste loodud fundamentaalsest osakestefüüsika mudelist on alles vaid üksikud peidupaigad.
Arvatakse, et see osa – elementaarosake nimega Higgsi boson – annab ainele massi, kuid seni pole detektorid seda avastanud. Siiski on Suurel Hadronite Põrgutil (Large Hadron Collider) töötavad teadlased välistanud suure hulga massidest, mis Higgsi bosonil olla võiks, jättes alles vaid kitsa riba, kus osake end peita võib, kirjutab Physorg.com.
Z boson - Higgsi bosoni üks võimalikke järglasi - laguneb edasi kaheks elektroniks(rohelised jooned) ning kaheks müüoniks(punased jooned). Seni pole teadlased veendunud, et sündmused, mida nad näinud on, pole lihtsalt taustmürast tekkinud. Piisava arvu andmete kogunemisel võivad nad olla kindlad, et Higgsi boson eksisteerib. Pilt: CERN
,,Kui see eksisteerib, siis peab ta asuma selles vahemikus. Ning kui seda seal pole, siis kuulub see juba detsembriks ulmekirjandusse,” sõnas Vivek Sharma, LHC CMS detektori tööd koordineeriv teadlane.
Tiirutades prootoneid ligi valguse kiirusel ringi 27-kilomeetrisel rajal ning neid siis kokku põrgatades, tekitavad teadlased hetkeks tingimused, mis eksisteerisid universumi algusaegadel. Neil hetkedel peaks hetkeks tekkima Higgsi boson – kui see eksisteerib – ning kohe seejärel teisteks tuntud osakesteks lagunema. Nende osakeste trajektoore märgivadki üles detektorid CMS ja Atlas.
Kõigest viie kuu jooksul, mil LHC on töös olnud, on teadlased 95% kindlusega
elimineerinud enamiku massidest, mis Higgsi bosonil olla võiks. ,,Higgsi boson, kui see eksisteerib, asub nüüd 114 ja 145 GeV(gigaelektronvolt – massiühik) vahel,” lausus Sharma.
Sellisesse vahemikku jääva massiga Higgsi boson laguneks ennustataval viisil. Teadlased on jälginud selliseid osakestesadusid, mida Higgsi bosoni lagunemisel oodata võiks, kuid mitte piisavalt, et öelda, et need on kõigest taustsündmuste statistilised variatsioonid.
Otsustav tõlgendus nõuab rohkem andmeid, mida LHC alles edastama hakkab. Pärast põrguti pausilt naasmist suurendasid teadlased põrgete arvu, mistõttu masin peaks tootma oktoobri lõpuks ligi kaks korda rohkem andmeid kui seni.
,,Me oleme jõudnud Higgsi bosoni jahi väga huvitavasse etappi,” selgitas Sharma. ,,Kui Higgsi boson 114 ja 145 GeV vahemikus asub, siis peaksime me hakkama taustmüras nägema statistiliselt olulisi erinevusi. Igal juhul jõuame me olulise avastuseni, seda suure tõenäosusega juba selle aasta lõpuks.”
Leave a Reply