Hiinas valmis kahe suurriigi, Hiina ja USA, koostööna Daya lahe äärde neutriinodetektorite kompleks. Seni suurima Hiina väliskoostööprojekti raames ehitatud teadusasutuses hakatakse otsima neutriino laengute fluktuatsiooni „segunemisnurka“ („mixing angle“), tähisega θ13. Koostöös osaleb 19 Hiina ja 16 Ameerika ülikooli.
Pilt neutriinodetektori sisemusest. Sätendavad kuplikesed on fotokordistid, mis registreerivad katsekambris tekkivad valgussähvatusi.
Neutriinod osalevad vaid gravitatsioonilises ja nõrgas vastastikmõjus, mille tõttu on neid raske tuvastada. Kosmilised neutriinod jõuavad Maale suures osas Päikselt. Maal on neutriinode allikaks tuumaelektrijaamade reaktorid, mida leidub Daya lahe ääres neli.
Neutriinodel on kolm võimalikku laengut, elektronlaeng, müüonlaeng ja taulaeng, vastavad tähised on νe, νμ ja ντ. Neutriino laeng on ajas muutuv (loe siit). Vastava muutusega seostatakse kolme „segunemisnurka“ θ12, θ23 ja θ13.
Katses otsitavat nurka θ13 mõõdetakse kokku kolmes detektoris neutriinode stsintillatsiooni abil. Iga detektor sisaldab kokku 20 tonni gadoliiniumiga rikastatud vedelat stsintilaatorit. Detektorisse sattuv neutriino põhjustab valgussähvatuse, mis tuvastatakse fotokordistite abil.
Teadusasutus asub Hong Kongist 55 km kirdes. Kaks kolmest detektorist on 100 meetri sügavusel maa all, mis vähendab mitteolulise kiirguse registreerimist. Kolmas aparaat valmib järgmise aasta juunis ja asub 300 meetri sügavusel kahe kõrgema detektori läheduses. Detektorite andmete võrdluses on võimalik neutriinode laengute muutused registreerida. Tegemist on seni täpseima θ13 nurka mõõtva eksperimendiga.
Allikas: PhysicsWorld
Leave a Reply