Suur Hadronite Põrguti pühendab järgmised neli nädalat varase universumi tingimuste uurimiseks senisest täpsemini, puhates sel ajal Higgsi bosoni jahist.
LHC peategevus 2011. aastaks, milleks on prootonipaaride põrgatamine, lõppes 30. oktoobril. Praeguseks on eksperiment andnud umbes 6 ümberpööratud femtobarni kokkupõrgete andmeid – see on ligi kolm korda rohkem andmetest, mida kasutati eelmisel Higgsi bosoni jahil, kirjutab NewScientist.com.
Osa LHC osakestekiirendist.
Ajal, mil teadlased alles alustavad uute andmete analüüsi, hakkab LHC nelja nädala jooksul põrgatama plii ioone, alustades 5. novembril. Need kokkupõrked tekitavad väga tiheda ja kuuma aine kogumikke, taasluues nii tingimusi, mis valitsesid esimestel hetkedel pärast Suurt Pauku.
Eelmisel aastal LHC-s läbiviidud plii ioonide põrked andsid vihjeid kvark-gluuon plasma tekkimisest. Kvark-gluuon plasma on aine eksootiline olek, milles kvargid, mis elutsevad tavaliselt paaride või kolmikutena, võivad vabalt ringi liikuda. Seda nähtust on varem jälgitud Relativistliku Raskete Ioonide Põrguti(Relativistic Heavy Ion Collider) abil Brookhavenis USAs, kuid suurematel energiatel tehtavad põrked annaksid kõrgema temperatuuri.
,,Põhimõtteliselt liigume me lähemale Suure Paugu toimumishetkele,” sõnas Greg Landsberg, LHC üks kahest direktorist.
Eksperimentaatorid loodavad saada sel aastal ligi 10 korda rohkem andmeid kui LHC 2010. aasta plii põrgetkest saadi, võimaldades neil uurida kvark-gluuon plasmat veelgi detailsemalt. Teadlased loodavad lähemalt uurida aine muutumise käitumist ajal, kui selle temperatuur läheneb kvark-gluuon plasma olekule.
Lisaks proovitakse plii ioonidega põrgatada ka prootoneid – miski, mida LHC-s varem tehtud pole. Need kokkupõrked on puhtamad kui need, millest võtavad osa vaid plii ioonide paarid. Andmed saavad olema segastele plii-plii põrgetele heaks võrdlusmaterjaliks.
LHC suletakse detsembri alguses ning lülitatakse taas 2012. aasta märtsis sisse prooton-prooton põrgeteks, milles loodetavasti hakatakse kasutama kõrgemat, 8 TeV energiat. Kõrgem energia parandaks Higgsi avastamise tundlikkust umbes 30 protsendi võrra ning võib lisaks aidata leida märke supersümmeetriast – standardmudeli laiendusest osakestefüüsika jaoks.