• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus tiivikuteta tuulegeneraator kaks korda efektiivsem kui tavaline disain

7.08.2012 by Stiina Kristal 7 Comments

Tuleviku-tuuleturbiinidest rääkides arvab üks firma, et need näevad välja oodatust täiesti erinevad ning on odavamad ja efektiivsemat üles seada. Tuneesia firma Saphon otsib parasjagu partnereid, et oma unikaalsel Zero Blade tehnoloogial põhinevaid energiaseadmeid masstootmisesse panna.

Zero Blade tehnoloogia prototüüp.

,,Zero Blade tehnoloogia on paljusti inspireeritud purjelaevadest ning tõstab tõenäoliselt olemasolevate tuuleenergiat elektriks muundavate seadmete efektiivsust. Tiivikud on asendatud purjekujulise objektiga ning eemaldatud on nii käigukast kui ka rumm.”

Firma ütlusel suudab nende zero-blade tehnoloogia ületada Betzi piirangu, mille kohaselt ei suuda ükski turbiin püüda tuule kineetilisest energiast üle 59,3%. Tavaline tuuleturbiin püüab vaid 30 kuni 40%, kuid Saphoni turbiin väidetakse olevat 2,3 korda efektiivsem. Lisaks eeldatakse selle maksumus olevat 45% vähem kui traditsioonilisel tuulegeneraatoril – seda suurelt seetõttu, et puuduvad tiivikud, rumm ja käigukast.

Saphoni Zero Blade tehnoloogia on ka muus mõttes erinev, kuid peamiselt selle energiasalvestuse viisi tõttu. Enamuse kineetilisest energiast saab salvestada (hüdraulilise aku abil) või hüdraulilise mootori ja generaatori abil elektrienergiaks muundada.

,,Me oleme välja töötanud mitu prototüüpi. Hetkel töötame välja teise põlvkonna prototüüpi. Me viisime läbi mõned katsed ning leidsime, et teine prototüüp on kaks korda efektiivsem kui kolmetiivikuline turbiin ning tootmise mõttes vähemalt 50% odavam,” lausus Hassine Labaied, üks seadet välja töötavatest inseneridest.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Satelliit, mis edastaks päikeseenergiat Maale
  2. Efektiivne düüsidega Winga-tuulegeneraator
  3. „Nanopuud“ püüavad päikeseenergiat ja muudavad vee vesinikkütuseks
  4. Insenerid valmistasid veel ujuvad päikesepaneelid
  5. Nanokestadest „sosistavad“ galeriid täiustavad õhukesi päikesepaneele
  6. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali
  7. IAA: Jah elektrijaamadele orbiidil
  8. Superkondensaatori elektroodide „kastmine“
  9. Korrastatus ei ole alati efektiivseim lahendus
  10. Ränist nanoauk-päikeseelemendid

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Comments

  1. ETTEVAATUST says

    19.08.2012 at 9:10 pm

    See uus “Zero-Blade” wind turbines -tehnoloogia võib osutuda lihtlabaseks pettuseks.

    Nagu suure tõenäosusega on see itaallase Andrea Rossi “The Energy Catalyzer” on suure tõenäosusega pettus.

  2. Stiina Kristal says

    19.08.2012 at 10:12 pm

    Millel sinu väide põhineb?

    S.

  3. ETTEVAATUST says

    23.08.2012 at 1:20 am

    to: Stiina Kristal
    Väide põhineb sellel, et kusagil pole midagi täpsemat kirjas selle tehnoloogia kohta.
    Või on sul vastupidist ette näidata?

  4. Stiina Kristal says

    23.08.2012 at 9:28 am

    Üldiselt sellised firmad oma tehnoloogia kohta täpsemaid detaile ei avaldagi, sest neid võidakse kopeerida. Tegu pole teadusliku uurimusega, mille tulemused teaduskogukonnale avalikuks tehakse.

    Usun, et kui sul on selle kohta detailsemaid küsimusi, võid ise firmadega kontakteeruda.

    Minu ülesanne on vaid artikkel tõlkida.

    S.

  5. Huvitav says

    23.08.2012 at 1:24 pm

    Täiesti nõus ja positiivne, et Te tõlgite artikleid ja suur tänu selle eest!

    Aga… Ega muud valikut polegi, et kui mingi artikkel tekitab mõnes lugejas kahtlust, et see ikka õige asi pole, siis oma arvamus kirja panna.
    Seda tegin ka mina – panin oma kahtluse kirja.

    Jah, firmad hoiavad oma saladusi, samas on tegemist tehnoloogia sellise väga olulise edasiarendusega, et see peaks leidma maailmas suuremat kajastamist. Aga sellist suurt kajastust pole olnud ja kõik viited viivad ainult selle firma kodulehele ja sellele ühele mõttetule videole Youtuubis.

    Pole näinud artikleid sellel teemal üldtunnustatud tehnoloogia- või teadussaitidel. Või ma pole osanud leida.
    Samuti pole seda tehnoloogiat tutvustanud Eesti muud teadusartikleid kajastavad saidid (Novaator, Postimees, ERR), v.a. Delfi, kes võttis selle info siit.

    Täiesti tore oleks kui ma eksim, et see tehnoloogia ongi tõesti olemas, sest mind ennast ka huvitaks, et suudetaks tuuleelektrienergiat odavamalt ja efektiivsemalt toota. Isiklik hasartne huvi. Olen siit-sealt jälginud erinevate tuulegeneraatoritüüpide arengut ja ootan millal need laiemasse kommertskasutusse tulevad. Aga siiamaani pole tulnud.

  6. Stiina Kristal says

    23.08.2012 at 2:21 pm

    No võime loota, et asja pole meediamaastikul veel nii palju kajastatud seetõttu, et tegu on uue tehnoloogiaga. Fakt, et teised teadussaidid pole asja kajastanud, võib tulla väga vabalt lihtsalt sellest, et meie tõlkisime artikli kõige esimesena – meie alal on tavaks, et artikleid mitu korda ei tõlgita.

    S.

  7. Huvitav says

    23.08.2012 at 4:42 pm

    Siin on huvitav kommentaar selle teema kohta:
    ———
    Mike Barnard, Wind turbine tourist, informed amateu…

    Summary: No. If scaled up to generate significant levels of energy this would not move except in the strongest of winds, where it would either tear off of the tower or pull the tower over. It’s at best naivety on their part, or more likely an attempt to bilk naive investors of money.

    ** A primary reason is that this is likely a scam. Their patent — linked from their website — is for a bladed wind turbine with hydraulic components, not for their conical sail.
    ** Secondarily, while they claim 2.3 times the efficiency, they neither define efficiency on their website — lifecycle cost of energy is the only appropriate choice, but they seem to be focusing on direct capacity factor or some such — nor do they publish any numbers to support their claim.
    ** Thirdly, the device will not scale. A conical surface such as they project, even if it is 2.3 times the efficiency of a horizontal axis triblade wind turbine would be extremely heavy in any scale outside of trivial prototypes and would present a massive wind load that could not be feathered. Simple calculations show that they diameter would have to be roughly 71% of the diameter of a triblade horizontal wind turbine if the assumption is correct. This means that for a 3 MW generator, they would have a surface area in the range of 15,000-20,000 square meters. Even with ultralight materials, this would be extraordinarily heavy. This surface area would be cantilevered by the cone so that the weight would be quite a distance — at least meters — from the attachment point. Their attachment point is not fixed, but a hydraulic pump actuator, so it would have to be bulked up massively to support the stress. The cantilevered weight means it would hang straight down in all but the strongest of winds. The inability to feather it or shed wind load means it would be torn off by high enough winds to move it, or it would tear the tower down.
    ** Fourthly, they propose an inherent storage mechanism. As a rule of thumb, if a wind generator proposal includes built-in storage, the inventor (polite term) doesn’t understand the electrical system and is fixing the wrong things.
    ** Last, they claim to have exceeded Betz’ Law (or Betz’ Limit) of a maximum of 59.3% of energy of a surface area of wind being capturable by a wind generation device. As no one has ever even approached Betz’ Law with any wind generation device and no one has come up with any theoretical explanation of how Betz’ Law could exceeded, this represents either a breakthrough of enormous significance, or a scam.

    http://www.quora.com/Wind-Power/Are-stationary-circular-sails-the-future-of-wind-power

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in