• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Soome teadlased leidsid viisi, kuidas kütuseelemente odavamalt toota

21.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Soomes asuva Aalto Ülikooli teadlased töötasid kütuseelementide valmistamiseks välja uue ja tunduvalt odavama meetodi. Kütuseelementides kasutatav väärismetallist nanoosakese katalüsaator valmistatakse aatomkihtsadestamise meetodil, mis tähendab, et sel meetodil kütuseelemendi tootmine nõuab praeguste meetoditega võrreldes 60% vähem kallist katalüsaatorit.

,,See on oluline avastus, sest seni pole teadlased turul saadavate materjalide abil nii suurt säästlikkust saavutanud,” sõnas dotsent Tanja Kallio.

Kütuseelemendid võiksid tulevikus asendada praegu kasutatavaid keskkonda saastavaid sisepõlemismootoreid. Kütuseelemendis tuleb keemilisi protsesse aga katalüsaatori abil kiirendada. Katalüsaatorite kõrge hind on üks suuremaid probleeme, mis tuleb kütuseelementide rakendamiseks ületada, kirjutab Physorg.com.

Tavalisimad kütuseelemendid sisaldavad kütusega hästireageeriva kalli väärismetalli pulbriga kaetud anoodi. Aalto Ülikoolis välja töötatud aatomkihtsadestamise meetodi abil võib see kattekiht olla aga palju õhem ja ühtlasem, vähendades nii tootmiskulusid ja suurendades kütuseelemendi kvaliteeti.

Antud uurimuses töötavad teadlased välja paremaid alkoholipõhiseid kütuseelemente, kasutades kütusena metanooli ja etanooli. Alkoholi on tavapärase vesinikuga võrreldes parem käsitleda ja ladustada. Alkoholipõhistes kütuseelementides saab katalüsaatorina kasutada pallaadiumi – vesinikupõhistes kütuseelementides kasutatakse plaatinat, mis on ligi kaks korda kallim. See tähendab seda, et alkoholil ja pallaadiumil põhinevad kütuseelemendid tooksid turule ökonoomsema toote.

Kütuseelementides kasutatav väärismetalli nanoosakestest katalüsaator valmistatakse aatomkihtsadestuse abil. See protsess nõuab tavapärastest meetoditest 60% vähem kallist katalüsaatorit. Pilt: Adolfo Vera

Kütuseelemendid suudavad toota elektrit, mis tekitab kas väga vähe või mitte üldse saasteaineid. Need on väga kõrge efektiivsusega, tootes rohkem energiat ja nõudes vähem kütust kui teised sama suured seadmed. Lisaks on kütuseelemendid ka vaiksed ja nõuavad vähe tehnohoolet, sest neis puuduvad liikuvad osad.

Oodatakse, et tulevikus kasutatakse kütuseelemente elektriseadmete liikumapanemisel ning akude ja muude sarnaste seadmete asendamisel. Oma kõrgele hinnale vaatamata on kütuseelemente juba praeguseks pikalt kasutatud, seda eriti isoleeritud keskkondades, näiteks kosmoselaevades.

Antud uurimuse tulemused põhinevad algsetel katsetel. Tööstuslik tootmine võiks alata 5-10 aasta jooksul.

Allikas

Teadusartikkel: “Atomic Layer Deposition Preparation of Pd Nanoparticles on a Porous Carbon Support for Alcohol Oxidation“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Hübriidne plasma-katalüütiline reaktor ohtlike gaaside eemaldamiseks
  2. Püstitati CIGS päiksepaneelide efektiivsuse maailmarekord
  3. Teadlased töötasid välja üliõhukesed päikesepatareid
  4. Saksa teadlased valmistasid väikese metallstruktuuri integreeritava termoelektrilise generaatori
  5. Süsiniknanotorude realistlikud rakendused
  6. Samm lähemal termotuumareaktsiooni kontrollimiseni
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks
  9. Värvustundlikud päikesepatareid püstitasid rekordi
  10. Akende muutmine päikesepaneelideks

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Tulevikuenergia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in