• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Laserlõksud püüavad kinni suuri aatomeid

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Michigani Ülikooli füüsikud on võimelised hiigelsuuri Rydbergi aatomeid lõksustama laservalgusest „munakarpidesse“ 90-protsendilise tõhususega. See saavutus võib aidata arendada muude rakenduste seas ka kvantarvutustehnikat ja teraherts pilditehnikat.

 

Kõrgelt ergastatud Rydbergi aatomid võivad olla 1000 korda suuremad kui nende põhiolekus vasted. Peaaegu ioniseeritutena klammerduvad nad kaugel asuvate elektronide külge, mis asuvad vaevu nende “käeulatuses”. Rydbergi atomite tõhus lõksustamine on teadlaste sõnul tähtis samm nende potentsiaali realiseerimise suunas, kirjutab Physorg.com.

Hiiglaslikud Rydbergi aatomid kukuvad ülitõhusas lõksus laservalgusest „kaevudesse“. Lõksu välja töötanud Michigani Ülikooli füüsikud märkisid ära selle sarnasuse munakarpidega. Pilt: Sarah Anderson

„Meie optiline võre on tehtud paarist teineteisele vastassuunas levivast laserkiirest. Võre moodustab rea kaevusid, mis võivad aatomeid lõksustada, hoides aatomeid justkui mune munakarbis,“ sõnas teadlane Georg Raithel, avaldatud teadustöö üks kaasautoritest, kes viis uurimuse läbi koos füüsikute Sarah Andersoni ja Kelly Younge’ga.

Uurijad arendasid välja ainulaadse viisi, lahendades probleemi, mis seni piiras lõksustamise tõhusust ühekohaliste protsentideni. Selleks, et Rydbergi aatomeid oleks võimalik lõksu püüda, peab neid esmalt jahutama ning seeläbi aeglustama. Laseri abil jahutamise protsessi käigus aga kaldusid aatomid jääma niinimetatud „võreküngaste“ tippudele. Tihti ei jäänud aatomid sinna paigale.

Eelnevates Rydbergi aatomite lõksudes peeti aatomeid kinni laservalgusest võrede tippudes, kust nad kippusid põgenema. Michigani Ülikooli uurijad lahendasid selle probleemi. Nad pöörasid võre kiiresti ümber, püüdes hiiglaslikud Rydbergi aatomid kaevudesse – justkui munad munakarpidesse. Pilt: Sarah Anderson

„Selle takistuse ületamiseks rakendasime üht meetodit, et võre kiiresti ümber pöörata peale Rydbergi aatomite püüdmist küngaste tippudele,“ väitis Anderson. „Me rakendame laseriga ümberpööramist enne, kui aatomid jõuavad eemale liikuda. Aatomid satuvad seega kiiresti võrekaevude põhja, kust nad välja ei saa.“

Raitheli sõnul on 100-protsendilise lõksustamisefektiivsuseni küündimiseks veel küllalt tehnoloogilist ruumi. Täielik lõksustamise tõhusus on vajalik  uudsete rakenduste tarbeks. Rydbergi aatomid võivad osutuda paisumaterjalide koostisosadeks tulevastes kvantarvutites. Neid aatomeid võib ka olla võimalik kasutada tetraherts-pilditehnikas ja jälgimisseadmetes, samuti lennuväljadel skannerites.

Allikas

Teadusartikkel: „Trapping Rydberg Atoms in an Optical Lattice”

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Soojusvarjestuse uus peatükk: vanaadiumdioksiid
  2. Defektidega ülijuht, mis ületab eelkäijad
  3. Avastati uus suure eripindalaga materjal
  4. Mikrojänes, sünaps-elektroodi eelkäija
  5. Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena
  6. Täiustades defekti
  7. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  8. Kvaasikristallides võib moodustuda uus eriskummaline nanopiirkond
  9. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  10. Avastati eksootiline kvantkristall

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in