• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida

23.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teemantist tugevama ning kõrge juhtivusega materjalina grafeen üllatab taas: selle abil saab elektronide laineid sisse ja välja lülitada. Seetõttu saaks imematerjali kasutada uut tüüpi vooluringides, eksootilistes materjalides ning üliteravates mikroskoopides.

Kui me saaksime näha üliväikeseid asju, näeksime midagi sellist: infrapuna-laserkiir, mis on fokusseeritud aatomjõumikroskoobi teravikule, tekitab grafeeni pinnal plasmoneid. Pilt: Basov Lab/UCSD

Kui valgus langeb teatud materjalidele kindlal viisil, tekivad selle pinnal lained, mida nimetatakse plasmonideks. Need lainetavad pinnad suudavad fokusseerida valgust läbi avade, mis on väiksemad kui valguse lainepikkus, tehes nii võimalikuks ennenägematult hea resolutsiooniga mikroskoopide valmistamise, kirjutab NewScientist.com.

Teadlased on aastakümneid keskendunud metallidele, pidades neid plasmonide tekitamiseks parimaiks. Nende eeliseks on küll suur hulk vabu elektrone, kuid neil tekkivaid plasmone on ilma õrnade nanostruktuuride ehitamiseta keeruline  kontrollida.

Nüüd näitasid aga teadlased kahes erinevas teadusartiklis, et plasomone saab tekitada ka grafeenil. Mõlemad teadlastetühmad katsid räniplaadi grafeenkihiga ning ergastasid selle pinda siis laseriga. Nad kasutasid nanoskaalas mikroskoopi, et tekkivaid elektronide lainetusi jäädvustada. Erinevalt sarnastest uurimustest metallidega õnnestus mõlemal grupil grafeenplasmoneid kergesti kontrollida – pinge muutmisel lainetused vastavalt kas kasvasid või kahanesid.

,,Me saame põhimõtteliselt plasmoneid sisse-välja lülitada – see on miski, mida metallide puhul teha ei saa,” lausu California Ülikooli teadlane Dmitri Basov.

Võime plasmoneid sisse-välja lülitada oleks lisaks mikroskoopidele kasutatav ka vooluringide valmistamisel ning metamaterjalides, mis suudavad painutada valgust ümber kehade. Metamaterjalid on tehnoloogia, millel põhinevad erinevad nähtamatuks tegevad katted. Plasmoniline grafeen võiks aidata valmistada samu tehnoloogiaid, kuid oleks kergem toota.

Allikas

Teadusartiklid: “Gate-tuning of graphene plasmons revealed by infrared nano-imaging” ja “Optical nano-imaging of gate-tunable graphene plasmons“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Jälgiti ammuennustatud aatomkollapsi
  2. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  3. Topoloogilised isolaatorid pakuvad toatemperatuursele spintroonikale uusi arenguteid
  4. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  5. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  6. Grafeen kiirgab infrapunavalgust
  7. Uus nanotehnoloogia muudab vajadusel soojuse elektrienergiaks
  8. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
  9. Valmistati töökindlad mehaanilised mikropintsetid
  10. Grafeeni abil saab vedelikest arseeni eraldada

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in