• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Nanoosakeste uus valmistamismeetod

7.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Arkansase ja Utah Ülikooli teadlased avastasid uue nanoosakeste ja nanokilede valmistamise meetodi, mida saaks kasutada paremate elektroonikaseadmete, biosensorite ja võimsamate mikroskoopide väljatöötamisel.

Kulla nanoosakesed.

Kiiremate, efektiivsemate ja töökindlamate elektroonikaseadmete valmistamine algab tegelikult molekulaartasemel, kus nanoosakesed, mis on inimsilmaga nägemiseks liialt väikesed, moodustavad seadme alustalad. Eesmärgi saavutamiseks uurivad teadlased ja insenerid pidevalt uusi materjale ja nende valmistamise meetodeid, kirjutab Physorg.com.

Antud uurimuses valmistatud nanoosakesed, mis koosnevad kullast ning mis sadestati erilises keemilises protsessis ränisubstraatidele, pole toksilised ning nende valmistamine on väga odav. Lisaks on neil osakestel teiste protsesside abil valmistatud nanoosakestega võrreldes paremad mõõtmed, tihedus ning homogeensus. Selle unikaalse sadestusmeetodi teiseks eeliseks on see, et selle abil saab kiiresti katta hapraid kolmemõõtmelisi ning sisemisi pindasid ümbruse tavatemperatuuril ning -rõhul, vajamata juhtivat substraati või kallieid keerukaid seadmeid.

,,Järjestikuste soojusprotseduuride abil tegime me ka kindlaks selle odava molekulilt-molekulile alt-üles lähenemise optilised ja struktuurilised omadused. Selle protsessi abil saab räniplaadi pinnale sadestada soojuslikult stabiilseid kulla nanoosakeste kogumeid,” lausus Keith Roper, artikli üks autoreid. ,,Skaneeriva elektronmikroskoopi ning aatomjõumikroskoobi abil tehtud pildid ja analüüs ütlesid, et saadud osakeste tihedused on seni suurimad. Meie meetod võimaldab muudega võrreldes ka protsessi kiiremat ettevalmistamist ning võimaldab nanoosakeste struktuuride otsest valmistamist 3D pindadele.”

Teadlaste unikaalne lähenemine on tegelikult varasema meetodi edasiarendus. Konkreetses protsessis sadestati lahuses olnud aatomid substraadile, mille pind oli tina suhtes väga tundlik. Teadlased kasutavad uudset pideva sadestuse meetodit ning kuumutavad sadestatud aatomeid seejärel, et muuta nanoosakeste ,,saarekesed” soovitud struktuurideks. Tulemuseks saadavad sfäärilised nanoosakesed võivad olla 5 kuni 300 nanomeetrise läbimõõduga.

Roperi sõnul viitavad mikroskoopilised fotod ja spektroskoopilised andmed sellele, et antud meetodi abil valmistatud üliõhukesed kiled on siledamad kui tavalised pihustamise või aurustamise abil saadud kulla kiled ning võivad seetõttu omada ka paremaid optilisi omadusi. Sellised kiled võiksid parandada näiteks fotoelementide efektiivsust. Lisaks võiksid siledamad õhukesed kiled parandada ka mitmete seadmete detekteerimispiire, tundlikkust ning fotovoolu.

Allikas

Protsessi patent: “Method of making nanoparticles by electroless plating“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  2. Teadlased kinnitasid uue süsinikmaterjali
  3. Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena
  4. Teadlased valmistasid vesinikuga dopeeritud vanaadiumoksiid-nanojuhtmeid
  5. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  6. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  7. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  8. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  9. Kortsutatav CNT-transistor
  10. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in