• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Isekorrastuvad nanokuubid järgmise põlvkonna antennide ja läätsedena

15.06.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased töötasid hiljuti välja meetodi, mis võimaldab metalli nanokristallidel iseeneslikult suuremateks keerulisemateks materjalideks organiseeruda, pakkudes võimalusi järgmise põlvkonna antennide ja läätsede valmistamiseks. Need metalli nanokristallid on kuubikujulised ning organiseeruvad iseeneslikult justkui Tetrise klotsid suuremateks struktuurideks, omades üksteise suhtes täpseid orientatsioone.

Teadlased töötasid välja meetodi, mis paneb hõbeda nanokuubid erinevateks struktuurideks korrastuma. Selliseid struktuure saaks kasutada antennides ja läätsedes. Pilt: Tao Research Group, UC San Diego Jacobs School of Engineering

Antud uurimus kuulub uude uurimusvaldkonda – nanoplasmoonikasse – kus teadlased püüavad töötada välja materjale, mille abil saab valgust manipuleerida. Selleks kasutatakse struktuure, mis on väiksemad kui valguse lainepikkus. Antud uurimuses kasutatud nanokuupide suurus on alla 0,1 mikromeetri. Täpne orientatsioon on vajalik selleks, et kuubikesed saaksid erineva lainepikkusega valgust lõksustada (nanoskaalas antenn) või fokusseerida (nanoskaalas lääts), kirjutab Physorg.com.

,,Meie tulemustel võib olla oluline mõju uute keemiliste ja bioloogiliste sensorite valmistamisel, kus valgus molekulidega reegeerib. Lisaks saaks meie tööd kasutada optiliste vooluringide valmistamisel, kus valgust kasutatakse info edastamisel, ” lausus Andrea Tao, üks uurimuses osalenud teadlasi.

Antennide ja läätsede sarnaste objektide valmistamiseks kasutab Tao töörühm keemiliselt sünteesitud metalli nanokristalle. Neid nanokristalle saab sünteeside erinevates kujudes – antud uurimuse jaoks valmistati pisikesed kristallilisest hõbedast koosnevad kuubikesed, mis suudavad pärast iseorganiseerumist endasse valgust lõksustada. Valguse lõksustamine üliväikesesse ruumi võimaldaks valmistada ülitundlikke optilisi sensoreid, mis võimaldaksid teadlastel uurida üksiku molekuli käitumist, reageerimist ja muutumist ajas.

Kuubikeste organiseerumise kontrollimiseks töötasid Tao ja tema töökaaslased välja meetodi kinnitamaks polümeeriahelaid hõbeda kuubi pinnale – need ahelad muudavad viisi, kuidas kuubid omavahel käituvad. Tavaliselt, kui kuubisarnased objektid kuhjuvad, asetuvad need külg-külje kõrvale justkui Tetrise klotsid. Simulatsioonide abil ennustas Tao töörühm aga, et kui asetada kuupide külgedele lühikesed polümeeriahelad, kuhjuksid need tavalisel viisil. Kui kasutada aga pikkasid polümeeriahelaid, korrastuvad kuubid äär-ääre vastu. See lähenemine on lihtne, robustne ja paindlik.

Oma meetodi demonstreerimisel valmistasid teadlased nanokuupidest nende kahe erineva orientatsiooniga makroskoopilisi kilesid ning näitasid, et need kiled peegeldavad ja edastavad erineva lainepikkusega valgust.

Allikas

Teadusartikkel: “Self-orienting nanocubes for the assembly of plasmonic nanojunctions“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  2. Huvitavate polarisatsiooniomadustega multiferroidsest metalliühendist
  3. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  4. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  5. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  6. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  7. Mitmepaisulised transistorid klassikaliste väljatransistorite asendajatena
  8. Nanoosakeste uus valmistamismeetod
  9. Kortsutatav CNT-transistor
  10. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in