• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uus süsiniknanotorude põhine materjal aerografiit on kergeim materjal

15.07.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Vaatamata sellele, et teadlased väärtustavad pigem intelligentsust kui füüsilisi võimeid, on nad siiski väga võistlushimulised. Tõendeid selle kohta võib leida erinevatest teadusaladest erinevat auhindade näol. Selliseid auhindu jagatakse teadlastele, kes teevad oma erialal esimestena avastusi. Lisaks on populaarsed virtuaalsed võistlused, nagu näiteks kes suudab valmistada väikseima või suurima asja või siis aerografiidi juhul – kergeima. Selle võitja valmistas Kieli Ülikooli teadlasterühm. See põhineb süsiniknanotorudel ning on kõige kergem olemasolev tahkis.

Ülevaade erinevatest aerografiidi morfoloogiatest. Pilt: Adv. Mater., 24: 3486-3490.

Eelnevad võitjad aerogeel ja metallilised mikrovõrestikud polnud omal ajal mitte ainult kõige kergemad vaid ka oma suuruse kohta väga tugevad. Aerograafiit lööb neid mõlemas kategoorias. See pole mitte ainult väiksema tihedusega (0,2 milligrammi kuupsentimeetri kohta, vrdl 0,9) vaid ka tugevam – see suudab toetada endast 40 000 suuremat raskust. Ning kuna antud materjal koosneb peamiselt õhust (99,99%), saab seda ülipisikeseks kokku kortsutada, sest see taastab oma kuju koheselt ilma kahjustumata, kirjutab Physorg.com.

Kuna see uus võitja on neli korda kergem kui eelmine, tegelevad teadlased nüüd pingsalt selle rakenduste otsimisega. Hetkelootus on, et kuna antud materjal on ka hea elektrijuht, saaks seda kasutada uut tüüpi akudes või isegi superkondensaatorites.

Uue materjali valmistasid teadlased uut tüüpi üheastmelise CVD sünteesiprotsessi abil, mis põhineb vabalt muudetaval võrgustikul. Mustandina kasutatakse tsinkoksiidi, mis tähendab tegelikult seda, et teadlased leidsid grafiidi kasvatamiseks uue viisi, mille abil kasvavad väga õhukesed õõnsad süsiniknanotoru struktuurid, mis kokku moodustavad uut tüüpi materjali.

Huvitav on see, et kui seda materjali valmistada koguses, mis oleks palja silmaga näha, mis nende sõnul ka võimalik on, paistaks see kui must kägar käsnasarnast materjali. Lisaks ütlesid teadlased, et oma tööd ei alustanud nad eesmärgiga valmistada uut materjali, vaid et see oli nende töö loomulikuks tulemuseks. Algne töö teema oli uurida kolmedimensionaalsete ühenduslülidega süsinikstruktuure.

Allikas

Teadusartikkel: “Aerographite: Ultra Lightweight, Flexible Nanowall, Carbon Microtube Material with Outstanding Mechanical Performance“

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in