UT Dallase teadlased töötavad kõvasti, et mõista kvanttäppide loomust. Kvanttäppe saaks tulevikus kasutada mitmel viisil, alustades inimeha valgustamisest kõrgtehnoloogilistes meditsiinilistes rakendustes ja lõpetades energiaallikate efektiivsuse tõstmisega.
Kvanttäppide kolloidlahused UV valguses. Erineva suurusega kvanttäpid kiirgavat erinevat värvi valgust tänu kvantvangistusele. Pilt: Wikipedia
Need pisikesed pooljuht-nanoosakesed omavad aga ka varjukülge – nad vilguvad ootamatult. Antud efekt on sarnane valgusti sisse ja välja lülitamisega, vähendades seega tunduvalt valguskiirguse efektiivsust, kirjutab Physorg.com.
,,Kvanttäppe peetakse järgmise põlvkonna valgusallikatest tänu nende efektiivsusele nii valguse neelamisel kui ka kiirgamisel,” sõnas Dr Anton Malko, UT Dallase kaasprofessor. ,,Vilkumise ära hoidmine on võti nende laialdase kasutamiseni.”
Malko ja kolleegid Los Alamose Riiklikust Laboratooriumist teatasid, et suurendades osakeste väliskihi suurust, saab vilkumist alla suruda.
Antud juhul muutsid teadlased nende kvantosakeste, mis on ligi miljardiku meetri suurused, kuju, suurendades neid neljast nanomeetrist ligi 15 nanomeetrini.
,,Me nägime, et sama protsess, mis põhjustab täppide vilkumist, ei andnud osakeste suurendamisel enam sarnast efekti,” lausus Malko. ,,Me leidsime, et see protsess, nn. ,,Augeri” rekombinatsioon, sõltub tugevasti kvanttäppide väliskihi paksusest ning kaotab paksu kihi korral vilkumise täielikult.”
,,Selles nähtuses osalevate jõudude parem mõistmine viib loodetavasti viisini, kuidas neid ootamatuid käitumisi kvanttäppides vähendada,” ütles tal. Katkematu kiirgamisega kvanttäppide valmistamine aitab kindlasti kaasa nende rakendustes nii biomeditsiinilises kuvamises kui ka kvantinformatsioontöötluses.