• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kvanttäppidest metamaterjalidel põhinevad uued tehnoloogiad

27.05.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased proovivad nanostruktureeritud metamaterjalide abil valmistada uusi optilisi tehnoloogiaid, mis muudaksid võimalikuks üliefektiivse valgusedastuse ning mille võimalikud rakendused ulatuksid uutest fotoelementidest kuni kvantarvutiteni.

Pildil on kujutatud uut nanostruktureeritud metamaterjali, mille abil saab märgatavalt muuta valguse omadusi. Pilt: CUNY

Antud metamaterjal – hõbeda ja titaanoksiidi kihid koos tillukeste komponentidega, mida nimetatakse kvanttäppideks –muudab dramaatiliselt valguse omadusi. Valgus muutub ,,hüperboolseks,“ suurendades seejuures kvanttäppidest väljuva valguse hulka.

Selliseid materjale saaks rakendada päikesepaneelides, valgust kiirgavates dioodides ning praegustest arvutitest kordades võimsamates kvantinformatsiooni töötlusseadmetes, kirjutab Physorg.com.

,,Pinnatopoloogia muutmine metamaterjalide abil loob valguse manipuleerimiseks põhimõtteliselt täiesti uue viisi,“ lausus Evgenii Narimanov, Purdue Ülikooli kaasprofessor.

Selliste metamaterjalide abil saaks kasutada üksikuid footoneid  – valguse pisikesi koostisosi – et valmistada tuleviku arvutite lülitusi ja ühendusi. Kuigi footonite kasutamine teeks arvutid ja telekommunikatsioonivahendid tunduvalt kiiremaks, ei saa praegu olemasolevate fotooniliste seadmete mõõtmeid vähendada, sest valguse lainepikkus on liiga suur, et mahtuda läbi mikroskeemide jaoks vajalike väikeste komponentide.

,,Näiteks on telekommunikatsioonis kasutatav lainepikkus 1,55 mikronit, mis on tänapäevase mikroelektroonika jaoks umbes 1000 korda liiga lai,“ selgitas Narimanov.

Nanostruktureeritud metamaterjalid võiksid aga võimaldada footonite suurust ning valguse lainepikkust vähendada, lubades seega uut tüüpi nanofotooniliste seadmete valmistamist.

Antud lähenemine võiks võimaldada teadlastel töötada välja tänapäeva arvutitest palju võimsamaid kvantinformatsioonisüsteeme. Sellised kvantarvutid kasutaksid ära nähtust, mida kirjeldab kvantseotuse (ingl k quantum entanglement) nime kandev teooria. Selle asemel, et kasutada olekuid üks ja null, leidub ka mitmeid vahepealseid ,,seotud kvantolekuid“.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Ferroelektrike ja inimaju arvutuslik ühisosa
  2. Teise Wieni efekti numbriline analüüs
  3. Isolaatormaterjalide liigitamise uus meetod
  4. Uus kiirem ja odavam gaasi ning vedeliku lahutamise meetod
  5. Teadlased valmistasid mittemürgised painutatavad nanolehed
  6. Glükoositaseme mõõtmine süljes plasmonilise interferomeetri abil
  7. Teadlased valmistasid vikerkaarevärvilise polümeeri
  8. Uued elemendid said nime
  9. Uus teadmine „defektsetest” teemantitest võib kiirendada teemandipõhiste kvantarvutite arendamist
  10. Edusammud kõrgtemperatuursete ülijuhtide füüsika teoorias

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in