• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Grafeen on ka iseparanduv

27.07.2012 by Stiina Kristal

Manchesteri Ülikooli ja SuperSTEM uurimislabori teadlased avastasid, et imematerjal grafeen on iseparanduv, lappides tekkinud auke oma struktuuris. Antud uurimus võib aidata kaasa grafeeni suure potentsiaali kasutamisele rakendustes, mis ulatuvad elektroonikast meditsiinini.

SuperSTEM2 - selliseid ülitundlikke seadmeid on maailmas vaid kaks.

Töörühm, kelle hulka kuulus ka 2010. aasta Nobeli preemiat jaganud professor Kostya Novoselov, uuris algselt seda, kuidas metallid grafeeniga reageerivad. Selle mõistmine on oluline, kui grafeen integreeritakse tulevikus praktilistesse elektroonikaseadmetesse, kirjutab Physorg.com.

Oma uurimuses kasutasid teadlased Daresburys SuperSTEM laboratooriumis asuvat võimsat elektronmikroskoopi, mis võimaldab uurida materjalide omadusi aatom-aatomi haaval. Hiljuti demonstreerisid nad, et metallid võivad põhjustada aukude teket grafeenlehes – see omadus on aga igasuguste grafeenipõhiste seadmete jaoks väga kahjulik.

Üllatuslikud tulemused näitasid aga, et selle protsessi käigus tekkinud augud parandasid end spontaanselt ise, kasutades selleks lähedal asuvaid vabasid süsinikuaatomeid, et grafeenstruktuur uuesti kokku kududa.

SuperSTEMi teadusdirektor Dr. Quentin Ramasse sõnas: ,,See oli väga huvitav ja ootamatu tulemus. Fakt, et grafeen ennast õigete tingimuste korral ise ravib, võib otsustada selle, kas grafeenipõhine seade töötab või on vaid idee tõestus, millele reaalseid rakendusi ei leidu. Nüüd on meil mitte ainult viis kontrollitud meetodil läbi grafeeni puurida, et seda aatomtasemel vormida, vaid ka uue kujuna tagasi kasvatada. See lisab meie nanotehnoloogia tööriistakasti suurel hulgal paindlikkust ning viia paljude tulevikutehnoloogia rakendusteni.”

Allikas

Teadusartikkel: “Graphene Reknits Its Holes“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in