• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek

30.11.2011 by Stiina Kristal

Londoni Nanotehnoloogiate Keskuse (LCN) teadlased avastasid grafiidilise ülijuhi grafeenlehtede pinnal elektroonilised triibud, mida nimetatakse ,,laengutiheduse laineteks.” See on esimene kord, kui neid triipe grafeeni pinnal täheldatud on, ning sel on grafeeni kasutamisele tõenäoliselt suur mõju.

Need on grafiidilise ülijuhi pinnal olevad elektrilised triibud, mida kutsutakse ,,laengutiheduse laineteks." Pilt: K. A. Rahnejat

LCN-i teadlased lisasid grafeeni pinnale lisaelektrone, libistades kaltsiumi aatomeid selle alt läbi. Tavaliselt võiks eeldada, et need lisaelektronid jagunevad grafeeni pinnal ühtlaselt just nii, nagu õli jaotub veepinnale. Skaneeriva tunnelmikroskoobi abil leidsid teadlased aga, et lisaelektronid korrastavad ennast spontaanselt nanomeetri skaalas olevatesse triipudesse. See ootamatu käitumine demonstreerib seda, et elektronidel on omaette elu, mis pole otseselt allolevate aatomitega seotud, kirjutab Physorg.com.

See uus tulemus inspireerib mitmeid uusi suundasid nii teaduses kui ka tehnoloogias. Näiteks pakuti välja uus meetod infromatsiooni käsitlemiseks ja kodeerimiseks, milles binaarsed nullid ja ühed vastavad vastavalt põhjast lõunasse ja idast läände jooksvatele triipudele.

See uurimus on osa jätkuvast mitmedistsiplinaarsest grafeeni uurimisest LCN-is ning on järjeks grafiit-ülijuhi CaC6 ülijuhtivuse algsele avastamisele Welleri ja teiste poolt artiklis, mis avaldati teadusajakirjas Nature Physics, doi:10.1038/nphys0010.

Leideni Ülikooli prominentne teadlane Jan Zaanen kommenteeris tulemust järgnevalt: ,,See avastus on järjekordne oluline samm triipude kõikjalviibimise kohta, ning fakt, et need on olemas ka maailma lihtsaimas põhiaines – süsiniku aatomite kahedimensionaalses võrestikus ehk grafeenis – tähendab seda, et veelgi rohkem head teadust ja rakendusi ei ole enam kaugel.”

Allikas

Teadusartikkel: “Charge density waves in the graphene sheets of the superconductor CaC6“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in