• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Londoni Nanotehnoloogiate Keskuse (LCN) teadlased avastasid grafiidilise ülijuhi grafeenlehtede pinnal elektroonilised triibud, mida nimetatakse ,,laengutiheduse laineteks.” See on esimene kord, kui neid triipe grafeeni pinnal täheldatud on, ning sel on grafeeni kasutamisele tõenäoliselt suur mõju.

Need on grafiidilise ülijuhi pinnal olevad elektrilised triibud, mida kutsutakse ,,laengutiheduse laineteks." Pilt: K. A. Rahnejat

LCN-i teadlased lisasid grafeeni pinnale lisaelektrone, libistades kaltsiumi aatomeid selle alt läbi. Tavaliselt võiks eeldada, et need lisaelektronid jagunevad grafeeni pinnal ühtlaselt just nii, nagu õli jaotub veepinnale. Skaneeriva tunnelmikroskoobi abil leidsid teadlased aga, et lisaelektronid korrastavad ennast spontaanselt nanomeetri skaalas olevatesse triipudesse. See ootamatu käitumine demonstreerib seda, et elektronidel on omaette elu, mis pole otseselt allolevate aatomitega seotud, kirjutab Physorg.com.

See uus tulemus inspireerib mitmeid uusi suundasid nii teaduses kui ka tehnoloogias. Näiteks pakuti välja uus meetod infromatsiooni käsitlemiseks ja kodeerimiseks, milles binaarsed nullid ja ühed vastavad vastavalt põhjast lõunasse ja idast läände jooksvatele triipudele.

See uurimus on osa jätkuvast mitmedistsiplinaarsest grafeeni uurimisest LCN-is ning on järjeks grafiit-ülijuhi CaC6 ülijuhtivuse algsele avastamisele Welleri ja teiste poolt artiklis, mis avaldati teadusajakirjas Nature Physics, doi:10.1038/nphys0010.

Leideni Ülikooli prominentne teadlane Jan Zaanen kommenteeris tulemust järgnevalt: ,,See avastus on järjekordne oluline samm triipude kõikjalviibimise kohta, ning fakt, et need on olemas ka maailma lihtsaimas põhiaines – süsiniku aatomite kahedimensionaalses võrestikus ehk grafeenis – tähendab seda, et veelgi rohkem head teadust ja rakendusi ei ole enam kaugel.”

Allikas

Teadusartikkel: “Charge density waves in the graphene sheets of the superconductor CaC6“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  2. Mikroskoopilised juhtmed ämbliku võrguniidist
  3. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  4. Metamaterjalide uus katsemeetod
  5. Grafüün võib olla veelgi kasulikum kui grafeen
  6. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
  7. Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
  8. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  9. Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta
  10. Voltimine tugevdab grafeeni veelgi

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in