• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kuullaagrite mehaanika uued nüansid

28.02.2013 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Nuno Araujo juhitud ETH Zürichi füüsikute töörühm arendas mehaanilistes süsteemides hõõrdumist vähendavate veerelaagrite parendmiseks uue meetodi. Arvutisimulatsioonist selgus, et mehaanilisest häiritusest taastub kõige paremini laager, mille iga üksiku veereva osa läbimõõt ja mass on proportsionaalsed.

Veerelaagri erivariant: kuullaager (allikas: Wikipedia)

Töörühma kirjutatud matemaatiline mudel uuris kaht tasandis paiknevat ketaslaagrit, mille vahele oli pikitud väiksemaid veerekettaid. Libisemise vältimiseks omistati igale puutuvale laagri kettale võrdne vastassuunaline tangentsiaalkiirus.

Leiti, et ketaste süsteem toimis väliste häirituste suhtes sünkroniseeritud ostsillaatorite võrgustikuna. Võnkumine osutus stabiilseks juhul, kui iga ketta läbimõõt ja massi olid proportsionaalsed.

Lisaks tõestas uurimus varasemaid hüpoteese, mille kohaselt on sünkroniseeritud laagersüsteem stabiilseim siis, kui selle osade vahelise interaktsiooni tugevus on pöördvõrdeline iga ostsillaatori (ketta) puutujate arvuga. Töörühma mudelis oli suurematel ketastel sõltumata enamast puutepunktide hulgast  inertsuse tõttu naabritega väiksem interaktsioon.

Mudeli osiste vahel ühtlaselt jaotatud mehaaniliste pingete ning töö uurimine võimaldas ühtlasi optimeerida veereosiste puutepunktide arvu ning vaheketaste inertsi arvutamise funktsioonid.

Eelnenud uurimused on näidanud, et kahemõõtmelised laagritopoloogiad (nt. ETH mudel) võimendavad ostsillaatorite sünkronisatsiooni. Arvatakse, et väikseid ja suuri veereosiseid ühildavate laagrite füüsika  suudab seletada tektooniliste plaatide vahelisi seismilisi nullpunkte. Väikesed laamadevahelised maavärinavabad tühimikud võivad käituda hõõret vähendavate laagritena.

Zürichi töörühma teadlased loodavad, et nende tööd saab tulevikus kasutada paremate ja vastupidavamate laagersüsteemide valmistamiseks. ETH töörühma liige Hans Herrmann arvab, et laagrite masside ning läbimõõtude suhte häälestamine vähendaks veerelaagrite kulumist.

Mudelit saaks kasutada ka närvivõrgustike ning tehniliste infrastruktuuride kirjeldamiseks: Herrmanni arvates koguni ülemaailmse internetiliikluse paremaks mõistmiseks.

Allikas: Phys.org

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Rakenduslik teadus

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in