Kas orgaaniline materjal võib käituda kui külmikumagnet? Manchesteri Ülikooli teadlased näitasid, et võib küll.
Teadusajakirjas Nature Physics ilmunud artiklis uurisid teadlased Dr Irina Grigorieva ja professor Sir Andre Geim (üks 2010. aastal grafeeni uurimise eest Nobeli preemia saanud teadlastest) grafeeni magnetilisi omadusi, kirjutab Physorg.com.
Oma puhtas olekus ei näita grafeen mingeid magnetilisi omadusi, mistõttu pihustasid Manchesteri teadlased seda kas teiste mittemagnetiliste aatomitega, näiteks fluoriga, või eemaldasid selle võrestikust mõned süsiniku aatomid. Need tühjad kohad, mida nimetatakse aukudeks, ning lisandaatomid osutusid kõik magnetilisteks – täpselt nii nagu näiteks raua aatomid.
,,See on justkui miinus korda miinus annab plussi,” sõnas Dr Grigorieva. Teadlased leidsid, et selleks, et saada magnetilisi aatomid, peavad defektid asuma üksteisest kaugel, ning et nende sisaldus peaks olema võrdlemisi väike. Kui grafeenile lisada palju defekte, siis asuvad need liiga lähestikku ja tühistavad üksteise magnetismi. Aukude puhul põhjustab nende suur kontsentratsioon grafeeni lagunemist.
Professor Geimi sõnul on ,,nähtud magnetism väike, ning isegi kõige rohkem magnetiseeritud näidised ei kinnituks külmikule. Siiski on tähtis jõuda arusaamale, mis on grafeeni puhul võimalik ja mis mitte. Magnetismi nähtust mittemagnetilistes materjalides on varem mitmel korral alusetult väidetud.”
,,Avastatud nähtuse kõige tõenäolisem kasutus on spintroonikas. Spintroonika seadmed on väga laialdaselt kasutuses, kõige enam arvutite kõvaketastes. Sellised seadmed töötavadki just tänu magnetismi ja elektrivoolu kooseksisteerimisele.”
,,Selle funktsionaalsuse lisandumine võib grafeeni rakendustele elektroonikas väga palju juurde anda,” lisas Dr Grigorieva.
Teadusartikkel: “Spin-half paramagnetism in graphene induced by point defects“
Leave a Reply