Vaatamata oma mainele kui inertne materjal, on nanostruktuurne kuld vägagi paljulubav mitmel alal: katalüsaatori, sensori, energiat ammutava ning energiat salvestava ja optilise materjalina.
Nanopoorne kuld. Pilt: American Chemical Society
Inimesed on aegade jooksul hinnanud kulda selle värvi, stabiilsuse ja eelkõige väärtuse tõttu. Nanoskaalasse viiduna kulla omadused aga muutuvad. Näiteks paistab kuld oma kollaka värvuse asemel vasekarva, muutub mehhaaniliselt tugevamaks, muudab sõltuvalt ümbritsevast gaasist oma makroskoopilisi mõõte ning on keemiliste reaktsioonide katalüsaatoriks isegi toatemperatuuril, kirjutab Physorg.com.
Tavalise kullatüki ning selle nanostruktuurse sugulase kombineerimine võib anda tulemuseks mitmeid erinevaid silmapaistvaid omadusi ning erinevaid tehnilisi rakendusi. Seesugune materjal on üheks parimaks näiteks materjalist, mis muudab makroskaalast nanoskaalasse üle minnes oma omadusi. Kulla kui väärismetalli väärtuse ning oma keemilise inertsuse tõttu võiks see olla inimeste ja keskkonna jaoks väga roheline, jätkusuutlik ning mittemürgine materjal. Ainuüksi 2010. aastal taastöödeldi USAs rohkem kulda kui seda kasutati.
Kuld on tõepoolest mitmete rakenduste jaoks väga sobiv, nagu ütlevad ka uurimuse läbi viinud teadlased Juergen Biener ja Arne Wittstock. Oma uurimuse käigus toimetasid nad raamatut “Nanoporous Gold: From an Ancient Technology to High-Tech Material” (,,Nanopoorne kuld: iidsest tehnoloogiast kõrgtehnoloogilise materjalini”. Uus raamat esitab nanopoorse kulla uurimiseks ja kasutamiseks laialdase ja multidistsiplinaarse aluse. Raamat katab materjali mitmeid aspekte, alustades nanostruktuuri genereerimisest korrosiooni abil nii teoorias kui ka praktikas, rääkides ka selle mehhaanilistest omadustest ning meetoditest materjali erinevaks töötlemiseks ja lõpetades selle rakendustega erinevates tehnoloogilistes sektorites, kaasa arvatud optikas, elektro-katalüüsis ja sensorites.
Raamatu eesmärk on esitada sellist tüüpi nanomaterjali laialdane ja kaasaegne ülevaade, mis pole mõeldud vaid antud ala spetsialistidele ja akadeemikutele. Raamat võiks huvitada nii üliõpilasi kui ka teadus- ja tööstusasutuste professionaalseid uurijaid.
Leave a Reply