• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat liigutavad

23.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Michigani Osariigi Ülikooli teadlased kasutasid ära sama põhimõtet, mille abil iluuisutajad käte lähemale tõmbamisel kiiremini pöörlevad, et mõista, kuidas molekulid pärast valguse neelamist energiat ümber liigutavad.

MSU keemik Jim McCusker ja postdoktorant Dong Guo tõestasid 84-aastase teooria paikapidavust. Pilt: Photo courtesy of MSU

Impulsimomendi jäävuse seadus on looduse üks põhiomadusi – midagi sellist, mida astronoomid kasutavad kaugete planeetide ümber tiirlevate satelliitide tabamiseks. 1927. aastal ennustati, et seda seadust tasuks rakendada keemilistele reaktsioonidele, kuid selle otsest demonstratsiooni pole senini toimunud, kirjutab ScienceDaily.com.

Teadusajakirja Science viimases numbris demonstreerib keemik Jim McCusker esmakordselt, et see efekt on olemas, ning pakub välja viise, kuidas teadlased saaksid seda ka üldiselt keemiliste reaktsioonide toimumise ennustamiseks ja kontrollimiseks kasutada.

,,See idee on ringlenud juba kaua, ning seda on mingitel viisidel erinevates kontekstides ka kasutatud, kuid keegi pole kunagi mõelnud välja keemilist süsteemi, mille abil saaks demonstreerida, kas see aluspõhimõte ka vettpidav on,” lausus McCusker. ,,Meie tulemus mitte ainult ei tõesta selle põhimõtte kehtivust vaid võimaldab meil alustada mõtlemist keemilistest reaktsioonidest täiesti teise nurga all.”

Katses koosnes kahe sarnase koostisega molekuli valmistamisest, mis töötati välja just nii, et need reageeriksid omavahel reaktsioonis, mida tuntakse fluorestsentsresonants-energiaülekande (ingl. k. fluorescence resonance energy transfer ehk FRET) nime all. Valguse neeldumisel on üks molekul sunnitud selle energia molekuli ühest otsast teise edastama.

McCuskeri töörühm muutis ühe molekulis oleva aatomi identiteedi kroomist koobaltiks. See muutis molekuli omadusi ning lõpetas reaktsiooni. Ühegi detekteeritava energiaülekande puudumine koobaltit sisaldavas aines kinnitas hüpoteesi.

,,Me tõestasime edukalt, et see printsiip kehtib,” sõnas McCusker. ,,On kerge kujutada ette nende ideede rakendamist teistes keemilistes protsessides, ning tegelikult kasutame me neid võimalusi oma töögrupis ära juba praegu.”

Teadlased loodavad, et nende tulemused mõjutavad uute keemiliste reaktsioonide välja töötamise kaudu erinevaid valdkondi, nende seas molekulaarelektroonikat, bioloogiat ja energiatööstust.

Allikas

Teadusartikkel: “Angular Momentum Conservation in Dipolar Energy Transfer“

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in