• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Üksteise otsa asetatud fotoelemendid suurendavad väljundvõimsust ligi 20 korda

26.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Akordionisarnase struktuuriga üksteise otsa asetatud fotoelemendid.

MIT teadlased asetasid suurel hulgal fotoelemente üksteise otsa, saades tulemuseks ligi 20 korda suurema väljundvõimsuse kui tavalised päikesepaneelide installatsioonid.

Päikeseenergia kasutamise (ning selle kõrge hinna) üheks suurimaks probleemiks on selle madal energiatihedus, mistõttu on praktilise energiahulga saamiseks tarvis suurt pindala. Seetõttu tuleb tihti katta kogu hoone katus päikesepaneelidega, et majapidamise energiakulud katta. Tuumaelektrijaamaga võrdse koguse energia tootmiseks tuleks kõrbesse paigaldada kümnete ruutkilomeetrite suuruseid maa-alasid katvas koguses päikesepaneele.

Selle probleemi lahendamiseks ehitasid MIT teadlased fotoelementidest kolmemõõtmelise kuhja. Sellise konstruktsiooni põhja pindala on võrreldav tavalise lameda päikesepaneeliga, kuid nagu pildilt näha võib, siis on selle kogupindala kordades suurem. Teadlased proovisid mitmeid erinevaid kolmemõõtmelisi struktuure, nende seas ka kuupi, saades iga kord kaks kuni kakskümmend korda suurema väljundvõimsuse. Selle avastuse kõige huvitavam külg on aga see, et need kolmemõõtmelised struktuurid toodavad palju rohkem lisaenergiat siis, kui päike on horisondi lähedal, st hommikul, õhtul, talvel või siis ekvaatorist kaugematel laiuskraadidel. Tavaliste lamedate päikesepaneelidega on madala nurga all paistvat päikesevalgust raske püüda, kuid akordioni sarnase struktuuriga (pildil) oleks see suhteline nurk ligi 45 kraadi.

Loe lähemalt: “MIT stacks solar panels like pancakes, increases their power output by up to 20x“

Filed Under: Päevapilt, Teadusuudised Tagged With: Tulevikuenergia

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in