MIT teadlased asetasid suurel hulgal fotoelemente üksteise otsa, saades tulemuseks ligi 20 korda suurema väljundvõimsuse kui tavalised päikesepaneelide installatsioonid.
Päikeseenergia kasutamise (ning selle kõrge hinna) üheks suurimaks probleemiks on selle madal energiatihedus, mistõttu on praktilise energiahulga saamiseks tarvis suurt pindala. Seetõttu tuleb tihti katta kogu hoone katus päikesepaneelidega, et majapidamise energiakulud katta. Tuumaelektrijaamaga võrdse koguse energia tootmiseks tuleks kõrbesse paigaldada kümnete ruutkilomeetrite suuruseid maa-alasid katvas koguses päikesepaneele.
Selle probleemi lahendamiseks ehitasid MIT teadlased fotoelementidest kolmemõõtmelise kuhja. Sellise konstruktsiooni põhja pindala on võrreldav tavalise lameda päikesepaneeliga, kuid nagu pildilt näha võib, siis on selle kogupindala kordades suurem. Teadlased proovisid mitmeid erinevaid kolmemõõtmelisi struktuure, nende seas ka kuupi, saades iga kord kaks kuni kakskümmend korda suurema väljundvõimsuse. Selle avastuse kõige huvitavam külg on aga see, et need kolmemõõtmelised struktuurid toodavad palju rohkem lisaenergiat siis, kui päike on horisondi lähedal, st hommikul, õhtul, talvel või siis ekvaatorist kaugematel laiuskraadidel. Tavaliste lamedate päikesepaneelidega on madala nurga all paistvat päikesevalgust raske püüda, kuid akordioni sarnase struktuuriga (pildil) oleks see suhteline nurk ligi 45 kraadi.
Loe lähemalt: “MIT stacks solar panels like pancakes, increases their power output by up to 20x“
Leave a Reply