Teadusloome artiklitulemustele eelnev katsete sooritamine võib olla vägagi aeganõudev ja nüri protsess. Eheda näitena kulutasid Georgia Tehnikainstituudi teadlased enam kui kümne tundi klammerdaja klambrihaarade kärpimisele ja nende pikkuse peenhäälestamisele. Teadusrühma eesmärk ei olnud siiski labiilne aja kulutamine, vaid u-kujuliste esemete omavahelise käitumise uurimine. Nii võidakse paremini aru saada näiteks linnupesade ja tulisipelgate elavate veeparvede konstruktsioonist. Üllataval kombel selgus, et klambri haarade pikkusel on teatud optimaalne pikkus, mis tagab parima kuhila koospüsimise. Kuhja nakketugevust hinnati energeetilisel meetodil. Mida rohkem energiat kuhja lammutamiseks kulus, seda kindlam oli struktuur. Loe lähemalt siit.
Leave a Reply