• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Masstoodetavad robotputukad

24.04.2012 by Anu Mets

Elegantsest origamist inspireeritud uus tehnika võimaldab varsti lehtede kaupa masstoota robotputukate kloone. Pilt: Pratheev Sreetharan, Harvard School of Engineering and Applied Sciences

Elegantsetest pop-up-lehtedega raamatutest ja origamist inspireeritud uus tehnika võimaldab peagi valmistada robotputukate kloone, mida on võimalik lehtede kaupa massiliselt toota. Harvardi Ülikooli inseneride kavandatud geniaalne kihistus- ja voltimisprotsess võimaldab lisaks mikrorobotitele ka kiirelt toota erinevaid elektromehaanilisi seadmeid. Uus tehnika asendab selliste seadmete valmistamisel üksluist ja aeganõudvat manuaalset protsessi.

Prototüüpide jaoks lamineerisid insenerid kihtidena süsinikkiu, Kaptoni, titaani, pronksi, keraamika ja kleeplehtedest kihid keerukaks, laseriga lõigatud kavandiks. Ülesehitus sisaldab paindlikke liigendeid, mis võimaldavad kokku panna vaid 2,4 millimeetri pikkuse kolmemõõtmelise toote ühe liigutusega justkui pop-up-raamatu lehe.

Loe lähemalt ja vaata videot siit.

Allikas

Filed Under: Päevapilt

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in