Laserikiir võib näppu kõrvetada. Sellistest näpueksperimentidest on ka hästi teada, et mida suurem intensiivsus, seda ohtlikum kiir. Samamoodi on laserikiire läbipaistvast keskkonnast läbiminekul – suurte intensiivsuste korral võib laserikiir keskkonda kahjusta. Vastavat teadust nimetatakse mittelineaarseks optikaks ning see on väga palju kordi keerulisem, kui koolist tuttav valgusõpetus.
Nüüd alljärgnevast pildist:
Näidatud on laseri südameks olev silindriline aktiivkeskkond, seda on pildistatud ühest selle otsast. Heledad triibud on sooned, mille on tekitanud laserikiir läbiminekul sellest keskkonnast. Justnimelt üks laserikiir. Aga tekib palju sooni?
Sellise nähtuse nimi on laserikiire isefokusseerumine – ühest kiirest tekivad nn filamendid. Fokusseeritud laserikiir on teadagi intensiivsem, kui fokusserimata ning kui intensiivsus tõuseb üle teatud piiri, “kõrvetatakse” keskkond sellest kohast läbi. Aktiivkeskkond on täitsa nässus.
Foto: Simi George, SCHOTT – North America, USA
Leave a Reply