• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

603 km/h: uus rongide kiirusrekord

21.04.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

nn20131001i1aJaapanis, Mount Fuji lähistel asuval eksperimentaalrajal (Yamanashi Maglev Test Line ) püstitati uus rongide kiirusrekord, uueks rekordiks on 603 km/h. Eelmine rekord oli 590 km/h. SCMaglev’iks nimetatav süsteem, kus rekord püstitati on täielikult elektromagnetiline – rongide sisse on paigutatud ülijuhtivad elektromagnetid ning “rööbasteks” on juhtmepoolid. Video sellest sündmusest leiate allpool.

JR_Maglev-Lev

Nii tõusevad SCMaglev rongid “maast lahti” – rongidesse paigutatud ülijuhtivad magnetid tekitavad induktiivpoolides elektrivoolu, nii et poolid muutuvad magnetiteks.

Mõned märksõnad:

SCMaglev süsteemis sõidavad rongid justkui rennis (vt esimest pilti), mille seintesse on installeeritud kaks komplekti induktiivpoole. Küsima peaks kolm küsimust: mis hoiab neid ronge hõljumas, miks nad ei põrka vastu seinu ja mis neid edasi lükkab.

Esimesel pildil on SCMaglev ronge “maast lahti” tõstev süsteem – rongidesse paigutatud ülijuhtivad magnetid tekitavad induktiivpoolides elektrivoolu, nii et poolid muutuvad magnetiteks. Kui vaatate, kuidas on magnetite pooluseid tähistavad N-d ja S-d üksteise suhtes paigutatud, siis peaks olema selge, et tõstev jõud on olemas.

JR_Maglev-Guide

Miks ei põrka SCMaglev rongid vastu seina?

Teisel pildil on olukord, kus rong on kaldunud keskjoonest paremale. Üks ülijuhtivate elektromagnetite põnevaid omadusi on, et selles tekkivad voolud üritavad kompenseerida magnetvälja muutusi tema ümber. Nii et kui ülijuhtivast elektromagnetist magnetit eemale tõmmata (magnetväli väheneb), siis voolud sellise elektromagneti sees suurenevad, magnetväli suureneb ja eemalduvat magnetit üritatakse tugevamini tagasi tõmmata kohta, kust see eemaldumist alustas. Nii seisavad SCMaglev rongid renni keskel justkui iseenesest.

Ka edasi tõmbavad ronge elektromagnetid, nagu kujutatud kõige alumisel joonisel. Selleks kasutatakse teist komplekti elektromagneteid renni seintes. Ilmselt peab rongis olevate elektromagnetite voolusid muutma vastavalt sellele, missuguse renni servas oleva elektromagnetiga parajasti kohakuti ollakse.

JR_Maglev-Drive

Elektromagnetite süsteemiga tekitatakse SCMaglev ronge edasi tõmbav jõud.

Rongide omanik, Central Japan Railway (JR Central) plaanib sellised rongid käima panna Tokyo ja Nagoya vahel, sellega loodetakse hakkama saada 2027. aastaks. Tõsi küll, reisijatele lubatakse kiiruseid kuni 505 km/h.

Tegemist on väga kalli projektiga, mis maksab hinnanguliselt 100 miljardit dollarit. Üks põhjuseid on ka selles, et trass kulgeb suures osas läbi tunnelite, mille ehitamine on teadagi kallis.

 

Allikad:

http://en.wikipedia.org/wiki/SCMaglev

Ei ole rohkem selle temaatika postitusi.

Filed Under: Päevapilt

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in