• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Maa viimane kasvuspurt

17.12.2010 by Stiina Kristal

Massiivsed planetesimaalid, mõned kuni 3200 kilomeetrise diameetriga – võisid kunagi põrkuda kosmoses asuvate teiste objektidega, ehk isegi ka Maa, Marsi või Kuuga. Pildil on kunstniku ettekujutus kosmoses asetleidvast kokkupõrkest. Pilt: NASA/JPL-Caltech

Miks on Kuu sisemuses vesi ning miks tekkis 40-t protsenti Marsi pinda kattev Borealise reservuaar? Ja mis põhjustas vähemasti osa Maa kaldest, ilma milleta puuduks meil aastaaegade vaheldumine? Uus uurimus NASA Kuuteaduste Instituudist(Lunar Science Institute) süüdistab kivimitest koosnevaid taevakehasid, nn, planetesimaale, mis täitsid miljardeid aastaid tagasi Päikesesüsteemi ning lõpuks omavahel kokku said, et moodustada planeedid. Teadlased arvavad, et pärast planeetide ja Kuu(mis tekkis suure Marsi-sarnase taevakeha ja noore Maa kokkupõrkel) jahtumist sadade miljonite aastate jooksul pärast nende teket, põrkasid nad taas planetesimaalidega kokku.

Loe lähemalt: “Earth’s final growth spurt“

Filed Under: Päevapilt

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in