Elliptilised galaktikad võivad küll olla universumi monstrumid, kuid oma elu alustavad nad samuti kui lumehelbed.
Juba kaua aega on arvatud et kõige massiivsemad galaktikad moodustuvad kahe väiksema spiraalgalaktika kokkupõrkel. Alternatiivse teooria kohaselt aga tekivad nad gaasipilve kokkuvajumisel, mille järel tekib tihe tähtedest koosnev tuum, mis aja jooksul kasvades väiksemaid galaktikaid endasse neelab. See protsess on sarnane jääkristallide kasvamisega mikroskoopilise tolmuterakese ümber kui see Maa poole langeb, moodustades nii lumehelbe, kirjutab newscientist.com.
Hiljuti leiti tõendeid, mille kohaselt massiivne elliptiline galaktika nimega NGC 1407 tekkis sel viisil. Duncan Forbes ja kolleegid Austraalias asuvast Swinburne Tehnikaülikoolist tegid NGC 1407 tähekogumike värvuse järgi kindlaks selle keemilise koostise. Nad leidsid, et raskete elementide osakaal oli suurim tuuma keskpunktis ning vähenes sellest kaugsemal, olles kooskõlas gaasipilve kokkuvajumise teooriaga. See tuleneb sellest et gravitatsioon pilve keskpunktis on tugevam kui selle äärtes, mistõttu rasked elemendid sinna koonduvad.
See raskete elementide gradient ei ulatunud galaktika välimistesse piirkondadesse. See on vastavuses juba olemasolevate väiksemate tähekogumite astmelise assimilatsiooniga, kirjutab Forbes’i töörühm oma artiklis.
Teadusartikkel “Evidence for Two Phases of Galaxy Formation from Radial Trends in the Globular Cluster System of NGC 1407“