• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Gravitatsiooni vasakukäelisus võib olla taevasse kirjutatud

6.03.2011 by Stiina Kristal

Kas gravitatsioon on vasakukäeline? Vastus sellele küsimusele võib anda vihjeid kauaotsitud kvantgravitatsiooni teooriale ning võib meie käeulatuses olla 2013. aastal.

Üldrelatiivsus kirjeldab gravitatsiooni käitumist suurtel skaaladel. Väikeste vahemaade puhul on tarvis aga kvantgravitatsiooniteooriat ning kvantmehaanikat. Esmalt tuleb füüsikutel mõista aga garvitone, hüpoteetilisi kvantosakesi, mis gravitatsioonijõudu vahendavad. Suure tõenäosusega on neid nii vasaku- kui paremakäeliste variantidena: esimesel juhul on osakese spinn samas suunas selle liikumisega, viimasel juhul on see aga vastupidine.

Üldrelatiivsus ei tee vasakul ja paremal vahet, seega võib eeldada et gravitatsiooni edastatakse mõlemas variandis. Kvantmaailmal võib aga olla soosik. Kui vaadelda näiteks kummituslikke neutriino osakesi, toimub nõrk vastastikmõju ainult vasakukäelise variandina.

Et teha kindlaks, kas ka gravitonid kuuluvad üldrelatiivsuse mõlemakäeliste hulka või on nad sarnaselt neutrioonidele kvant-asümmeetrilised, otsustasid Imperial College Londoni teadlased João Magueijo ja Dionigi Benincasa uurida kosmilist mikrolaine taustkiirgust – suure paugu reliktkiirgus. Inflatsiooni käigus võisid vastsündinud universumi valgusest kiirema paisumise gravitatsioonilained läbida aegruumi, polariseerides CMB footonid kindlas suunas.

Teadlastepaar arvutas välja, et kui gravitatsioon sõltuks ainult vasaku- või paremakäelistest gravitonidest, oleks polarisatsioonimuster kindlas suunas kaldu. Lisaks oleks inflatsioon venitanud need efektid astronoomilistesse mõõtmetesse, tehes need astronoomidele kergesti nähtavaks, kirjutavad Magueijo ja Benincasa oma varsti teadusajakirjas Physical Review Letters ilmuvas artiklis. Euroopa Kosmoseagentuuri Planck’i Teleskoop teeb CMB polarisatsioonist pilti ning avaldab andmed 2013. aastal.

Silmus-kvantgravitatsiooniks nimetatav teooria – püüe ühendada kvantmehaanikat ja üldrelatiivsust – juba ütleb, et asümmeetria võib olla pikitud sügavale universumi seadustesse ning peaks muutma gravitatsiooni vasakukäeliseks.

Tõendid vasakukäelistest gravitonidest CMB’s oleks “kolmekordne avastus”, sõnas Lee Smolin, Canadas asuva Perimeter Instituudi teadlane, kes koos Magueijo ja Benincasaga koostööd teeb. ,,See kinnitaks inflatsiooni, gravitatsiooni kvantmehaanilist olemust ning kvantgravitatsiooni vasakukäelist asümmeetriat.”

Allikas

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in