• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Äsjaavastatud pruun kääbus on ülijahe

14.03.2011 by Stiina Kristal

Me kipume arvama et tähed, isegi ebaõnnestunuimad neist ehk pruunid kääbused, on tapvalt kuumad. Hiljuti avastatud pruun kääbus aga lükkab selle ettekujutuse ümber – tema temperatuur on võrreldav toatemperatuuriga.

Pruunid kääbused moodustuvad kollapseerunud gaasipilvedest, kuid nad pole piisavalt massiivsed et hoida alal tuumareaktsioone. Selle asemel säravad nad lühikest aega punaka tooniga, mida põhjustab tekkinud soojus, ning kustuvad seejärel. Seni teadaolevad pruunidt kääbused on siiski kõik piisavalt kuumad et küpsetada ära kõik kosmoselaevad, mis neile liiga lähedale peaksid sattuma, kirjutab NewScientist.com.

Kevin Luhman Pennsylvania Osariigi Ülikoolist koos kolleegidega kasutasid NASA infrapuna lainepikkustel töötavat Spitzeri Kosmoseteleskoopi, et detekteerida kõigest 30 °C temperatuuriga pruuni kääbuse valguskuma.

Objekt, mis tiirleb Maast 63 valgusaasta kaugusel asuva valge kääbuse ümber, kaalub seitse korda rohkem kui Jupiter. Sellise massi juures võiks seda üldiselt pidada planeedikst, kuid planeedid moodustavad tähtede ümber gaasist ja tolmust koosnevaid kettaid. Teadlaste sõnul asub antud objekt, mille nimeks on WD 0806-661 B oma tähest liiga kaugel – 2500 korda kaugemal kui Maa asub Päikesest – mistõttu teda ei saa planeediks nimetada.

Objekt on palju kuumem kui Jupiter, mille temperatuuriks on jäine -149 °C, ning palju jahedam kui järgmine jahedaim pruun kääbus, mille temperatuuriks on 100 °C. Seetõttu käitub WD 0806-661 B puuduva lülina temperatuuri mõju uurimisel atmosfäärile ning Jupiterisuuruste objektide spektritele.

Allikas

Teadusartikkel “DISCOVERY OF A CANDIDATE FOR THE COOLEST KNOWN BROWN DWARF“

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in