Meie galaktika keskel asuvasse musta auku langevad tähed võivad selgitada kahe suure gammakiirte mulli tekkelugu. Mullid avastati eelmisel aastal NASA Fermi kosmoseteleskoobi abil. Mullid ulatuvad Linnutee täheketta pinnast 25 000 valgusaasta kaugusele, seda mõlemas suunas.
Mullide lõhkemine(Pilt: NASA/Goddard Space Flight Centre)
Rohkem kui 100 000 tähte asuvad mustast august valgusaasta ulatuses. Hong Kongi Ülikooli teadlane Kwong Sang Cheng ning kolleegid arvutasid välja, et musta augu gravitatsioon rebib ühe neist tähtedest lõhki iga 30 000 aasta tagant. Pool tähe massi langeb musta auku, ülejäänu lendab aga suurel kiirusel kaugustesse, shokeerides Linnutee täheketta ümber asuvat gaasi, misjärel see gammakiiri kiirgab, kirjutab newscientist.com.
Cambridge’s asuva Harvard-Smithsoniani Astrofüüsika Keskuse teadlane Douglas Finkbeiner arvab aga et üksikud musta auku langevad tähed ei tekitaks tõenäoliselt Fermi mullide ümber näha olevaid teravaid ääri.
,,Et tekitada teravad ääred, peab see tekkemehanism tegelikult sisse-välja lülituma,” sõnas ta. ,,Mina panustaks selgitusele, mis hõlmavad midagi dramaatilisemat ja haruldasemat.” Ta arvab, et iga ühe kuni kümne miljoni aasta tagant kukub musta auku hiigelsuur gaasipilv või terve täheparv. Viimase sellise sündmuse tekitatud Fermi mulle võimegi me praegu näha, selgitab ta.