• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Avastati siiani raskeim antiaine tuum

27.03.2011 by Stiina Kristal

New Yorgis asuval Relativistliku Raskete Ioonide Põrgatajal(Relativistic Heavy Ion Collider ehk RHIC) töötavad füüsikud  valmistasid esmakordselt antiheelium-4 tuuma, mis on Maal nähtud antiainest seni raskeim.

STAR detektor leidis antiaine üllatuseAntiaine tuumad koosnevad antiprootonitest ja antineutronitest kuid kõigist erinevaist kahe- ja kolmekvargilistest kombinatsioonidest, mis osakeste põrgetel tekkida võivad on haruldane, et mitu antiprootonit ja -neutronit üksteisele antituuma tekkeks piisavasse lähedusse satuvad. Kuigi esimesed antiprootonid ja -neutronid avastati 1950ndatel, on raskemate tuumade valmistamine osutunud erakordselt koormavaks, sest iga lisanduv antinukleon vähendab antituuma tekke tõenäousust osakeste põrkel ligi 1000 korda. Senini saadud suurimad antituumad koosnevad kolmest antiosakesest, kirjutab physicsworld.com.

RHIC eksperiment on antiaine tekkeks sobivate tingimuste loomiseks aga sobiv, põrgatades kokku kulla ioone püüdes seeläbi tekitada veidi pärast Suurt Pauku valitsenud tingimusi. Kaks antiheeliumi tuuma paistsid olevate sellise osakestesupi kokku keetnud 2007. aastal, kus nende põrkel tekkinud jäljed RHIC’i STAR detektoriga detekteeriti.

Eelmisel aastal paigaldas STAR oma tööarsenali aga kõrgtehnoloogilise lennuaja detektori, mis aitab leida kogu selles segaduses üles ebatavalisi osakesi. STARi detektor, mis asub solenoidmagneti südamikus, võimaldab teadlastel teha kindlaks uute osakeste massid ja laengud kasutades nende kiiruseid ja kõrvalekaldeid magnetväljas. Umbes miljonit 200 GeV ja 62GeV juures toimunud põrget sisaldavast kataloogist 18-s põrkes tekkisid antiheelium-4 tuumad massidega 3,73GeV.

Kiirus, millega antiheelium-4 RHIC põrgutil tekkis toetab vaadet, mille kohaselt võib antituumade teket vaadelda kahel viisil. Süsteemi tasemel mõistetakse tuuma massi energia kaudu ning tuuma tekke tõenäosus sõltub süsteemi temperatuurist – RHICis on see 250 000 korda kõrgem kui Päikese tuuma temperatuur. Üksikute osakeste tasemel sõltub antiheelium-4 moodustumine põrkes õigete osakeste üksteisele piisavasse lähedusse tekkimise tõenäosusest.

Allikas

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in