• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Galaktikate kokkupõrgete atlas

31.05.2011 by Stiina Kristal

Viie miljardi aasta pärast põrkub meie Linnutee galaktika kokku Andromeeda galaktikaga. See on nii hävitamise kui ka loomise momendiks. Üheks sulades kaotavad galaktikad  oma indentiteedid. Samal ajal põrkavad kokku kosmilised gaasi- ja tolmupilved, vallandades uute tähtede tekke.

Sellel montaažil on näha kolm näidet kokkupõrkavatest galaktikatest. Pilt: NASA/JPL-Caltech/Harvard-Smithsonian CfA

Et mõista meie minevikku ja kujutada ette tulevikku, peame me mõistma mis juhtub siis, kui galaktikad kokku põrkavad. Et galaktikate kokkupõrked toimuvad aga miljonite või miljardite aastate jooksul, ei saa me ühte sündmust algusest lõpuni pealt vaadata. Selle asemel peame me uurima mitmeid põrkuvaid galaktikaid nende erinevates etappides. Võrreldes kahe kosmoseteleskoobi abil saadud andmeid, on astronoomid saanud uusi teadmisi kokkupõrke protsessist, kirjutab ScienceDaily.com.

,,Me koostasime atlase galaktilistest kokkupõrgetest nende algusest lõpuni. See atlas on esimene samm mõistmaks galaktikate moodustumist, kasvamist ja arenemist,” sõnas Lauranne Lanz, uurimuse peaautor.

Uutes piltides on kombineeritud NASA Spitzeri Kosmoseteleskoobi, mis vaatleb infrapunavalgust ning NASA Galaktikate Evolutsiooni Uurija(Galaxy Evolution Explorer ehk GALEX) kosmoselaeva, mis vaatleb ultraviolettkiirgust, andmed. Analüüsides valgusspektri eri osade informatsiooni, saavad teadlased palju rohkem teada kui vaid ühe lainepikkuse abil, sest esile on tõstetud galaktika erinevad koostisosad.

GALEX’i ultraviolettkiirguse andmed püüavad noorte kuumade tähtede kiirgust. Spitzer näeb nende tähtede poolt soojendatud tolmu ning tähepindade infrapunakiirgust. Kokku näitavad nad kätte alad, kus tähed kõige kiiremini arenevad ning annavad pildist parema ülevaate.

Üldiselt vallandavad galaktikate kokkupõrked tähetekke. Mõned vastastikmõjus olevad galaktikad toodavad aga vähem tähti kui teised. Lanz ja kolleegid tahavad teada, missugused füüsikaliste protsesside erinevused neid erinevaid tulemusi põhjustavad. Samuti aitavad nende tulemused arendada edasi galaktikate kokkupõrgete arvutisimulatsioone.

Allikas

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in