Cardiffi Ülikooli astronoomid usuvad, et noore tähe pikk ‘uinak’ võib päästa valla väiksemate tähtede ning nende ümber tiirlevate planeetide teise generatsiooni tekke.
Juba kaua on arvatud, et materjali juurdeteke noortes tähtedes pole pidev vaid toimub perioodiliselt, lõppedes lühikeste energia väljapursetega neilt tähtedelt, kirjutab ScienceDaily.com.
Siiski on seda tähetekke mudelites võrdlemisi ignoreeritud.
Kolm pilti, millel on näha noore tähe ümber olev ketas tähe elu varaste aastate mitmetes etappides. Punasega on toodud tihedam gaasi- ja tolmuosa, sinine on vähem tihe materjal ning rohelisega on märgitud keskmise tihedusega alad. Noore tähe ümber moodustuv ketas(vasakul) on ebastabiilne, millele vihjab selle spiraalne struktuur, kuid mida stabiliseerib ajutiselt tähe energiapurse(keskel), mis spiraalse struktuuri hävitab. Pärast väljapurset jääb keskne täht "magama" ning spiraalne struktuur naaseb. Lõpuks ketas laguneb ning moodustab väikese massiga tähti(mustad täpid). Pilt: D. Stamatellos, A. Whitworth (Cardiff University)
Cardiffi Ülikooli astrofüüsikud Dr Dimitris Stamatellos ja professor Anthony Whitwoth koostöös Sheffieldi Ülikooli astronoomi Dr David Hubber‘iga pakkusid hiljuti uusi vihjeid tähetekkele, seda tänu keerukate noorte tähtede käitumist modelleerivate arvutimudelite väljatöötamisele.
Kui tähed on noored, ümbritsevad neid gaasi- ja tolmukettad ning nad kasvavad tänu nendelt ketastelt materjali ammutamisele. Kettad võivad aga ise laguneda ning moodustada uusi väiksemaid tähti, planeete ja pruune kääbuseid – objekte, mis on suuremad kui planeedid, kuid liiga väikesed, et meie Päikesele sarnaselt vesinikku põletada.
,,Me teame, et noored tähed veedavad enamiku oma elu algusaastatest magades,” sõnas Dr Dimitris Stamatellos. ,,Pärast oma lõunat, milleks on suur kogus tolmu ja gaasi oma ketastelt, teevad nad uinaku, mis kestab paartuhat aastat. Selle uinaku ajal on nende heledus väga väike.”
,,Magades kasvavad nende kettad massilt, kuid nende temperatuur püsib võrdlemisi jahedana vaatamata tähtede olemasolule otse nende keskel. Lõpuks muutuvad kettad ebastabiilseks ning lagunevad, et moodustada väikese massiga tähti ja tähealuseid objekte, näiteks pruune kääbuseid ja planeete.”
Siiani on teadlased arvanud, et vanemtähe kiirgus võib ketast soojendada ning stabiliseerida, surudes maha selle lagunemise. Siiski leidsid teadlased, et väljapursete vahel on küllalt aega, mil kettad võivad laguneda ning uusi väikese massiga tähti, pruune kääbuseid ja planeete sünnitada.
Uus teooria pakub selgitust meie Päikese massist viis korda väiksemate tähtede tekkele ja omadustele. Sellised tähed moodustavad hinnanguliselt üle 60% meie galaktika kõigist tähtedest.
,,Meie leiu kohaselt on ketaste lagunemine looduses võimalik,” sõnas Dr Stamatellos.
,,On oluline uurida, kas see on väikese massiga tähtede, pruunide kääbuste ja planeetide tekke peamine mehhanism,” lisas ta.
Teadusartikkel: “THE IMPORTANCE OF EPISODIC ACCRETION FOR LOW-MASS STAR FORMATION“