• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Elektrifitseeriv avastus: inimkeha liigutustest energiat genereeriv materjal

2.03.2010 by Stiina Kristal

Teadlased on hiljuti teinud edusamme kõndimisest, hingamisest ja muudest loomulikest kehalistest liigutustest energia ammutamisel, et varustada energiaga näiteks mobiiltelefone ja südamestimulaatoreid. Ajakirjas Nano Letters ilmunud artiklis seletatakse painduvate, elusorganismis kohanduvate kummikilede väljatöötamist, mida saab kasutada siiratud või kaasaskantava energiatootjana. Näiteks saab materjali kasutada energia ammutamiseks  kopsude liikumisest hingamisel ning kasutada seda südamestimulaatori tööshoidmiseks, välistades seega patarei vahetamiseks tehtavate korduvate kirurgiliste operatsioonide vajaduse.

,,Piesokumm,"   pilt: Frank Wojciechowski

,,Piesokumm," pilt: Frank Wojciechowski

Michael McAlpine ja kolleegid juhtivad tähelepanud faktile, et paljukasutatavad käepärased elektroonilised seadmed kasutavad üha vähem ja vähem energiat. See avab aga võimaluse täiendada patareilt saadavat energiat keha liigutustest saadavaga. Parimaks kandidaadiks on nii-öelda ,,piesoelektrilised” materjalid , sest painutades või rõhudes on need võimelised tootma elektrienergiat. Piesoelektriliste materjalide tootmiseks on aga vaja üle 530-kraadiseid temperatuure, mis teeb keeruliseks nende kombineerimise kummiga.

Nüüd on aga teadlased välja mõelnud uue meetodi, mis need tootmisprobleemid lahendab. Tänu sellele meetodile oli võimalik asetada üliväikesed(iga haru on umbes 1/50000-ndik inimjuukse laiusest) plii-tsirkonaat-titanaat(PZT) ribad painduvatele silikoonribadele. PZT on üks kõige efektiivseimaid piesoelektrilisi materjale, mis siiani välja töötatud. See on võimeline muundama 80% mehaanilisest energiast elektrienergiaks. Lõpptulemuseks saadi üliõhuke kile, mida teadlased ise nimetavad ,,piesokummiks” ning mis paistab olevat suurepärane kandidaat kehaliigutustest energia ammutamiseks.

Lisaks: http://www.physorg.com/news186246669.html

Teadusartikkel: http://pubs.acs.org/doi/abs/10.1021/nl903377u

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: biofüüsika

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in