• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Aasta parimad astronoomiafotod

10.08.2011 by Stiina Kristal

Järgmisel kuul kuulutatakse välja 2011. Aasta Astronoomia Fotograaf. Järgnevalt toome ära 6 sellele tiitlile esitatud fotot.

1. Tähtede jäljed pildistati tänu sellele, et kaamera suunati taevasse. Maa pöörlemisel tekitavad tähed kaarjaid jälgi. See pilt jäädvustati Yosemite'i Rahvuspargis Kalifornias. Pikk säriaeg tekitab illusiooni päevavalgusest, kuid tegelikult tekitab vikerkaart kuuvalgus. Pilt pandi kokku 500 mitme tunni jooksul tehtud fotost. Pilt: Jeffrey Sullivan

2. Selle heleda joone üle öötaeva põhjustas Maale naasnud Jaapani Hayabusa kosmoselaev 2010. aasta juunis. Kosmoselaev naases seitse aastat kestnud missioonilt, mille käigus see külastas Itokawa asteroidi. Hayabusa jõudis asteroidi pinnale 2005. aastal ning tõi Maale kaasa pinnasenäidiseid. Kosmoselaev maandus edukalt Austraalia kõrbes. Ka teised kosmoselaevad on asteroide külastanud, kuid see oli esimene, mille käigus ka proove võeti. Pilt: Kouji Ohnishi

3. Pildi paremas ääres asuv Orioni udukogu on Maale lähim suur tähetekke ala, ning see on ka palja silmaga nähtav. Pildi vasakus osas võib näha ka Orioni vöö heledaid tähti. Lisaks võib keskelt veidi vasakul näha ka väikest hajusate piirjoontega Hobusepea udukogu. Udukogu on tähtedevaheline tolmu ja udukogum. Mitmed udukogud moodustuvad, kui tähtedevaheline aine oma raskuse all kokku vajub. Materjali kokkutõmbumisel tekivad massiivsed tähed. Nende tähtede poolt kiiratav ultraviolettkiirgus ioniseerib neid ümbritseva gaasi, muutes need Maal asuvatele teleskoopidele nähtavaks. Pilt: Fabian Neyer

4. Virmalised ehk aurora borealis on looduslikud valgusmängud, mida põhjustavad päikesetuules olevad laetud elektronid, kui need satuvad Maa atmosfääri. Päikesetuul liigub tähest eemale kiirusega umbes 450 kilomeetrit sekundis. Maani jõudes, s.t umbes 40 tundi hiljem, joonduvad need Maa tuumast tuleneva Maa magnetvälja jõujoonte järgi ning liiguvad läbi magnetosfääri - magnetväljade ja kõrgelt laetud elektronidega tilgakujulise ala. Päikesetuules olevad elektronid asuvad seejärel Maa atmosfääri ülaosas leiduvate hapniku ja lämmastiku aatomitegavastastikmõjju, tekitades imelisi valgusmänge. Lõunapoolkeral tuntakse analoogset nähtust aurora australise nime all. Pilt: Christian Salomonsen

5. Sellel pildil on näha Cook'i saarte hulka kuuluval Mangaia saarel asuva Oneroa küla kohal kulgevat Linnutee galaktika(Milky Way galaxy) osa. Tegu on spiraalgalaktikaga, ning meie Päikesesüsteem asub selle spiraalses jäsemes, mida nimetatakse Orion-Cygnuse jäsemeks. Linnutee galaktikasse kuulub ligikaudu 200 kuni 400 miljardit tähte ning arvatakse, et ka umbes 50 miljardit planeeti. Meie Päikesel kulub 255 kuni 250 miljonit aastat, et galaktika keskmele täisring peale teha. Selle nimi pärineb Kreeka mütoloogiast. Legendi järgi on galaktika Zeusi naise Hera poolt oma poja Heraklese jaokstoodetav piim. Pilt: Tung Tezel

6. Perseiidide meteoore on jälgitud juba üle 2000 aasta; neid põhjustab Swift-Tuttle'i nimeline komeet. Et selle orbiit toob komeedi Maale üsna lähedale, siis kirjeldas astronoom Gerrit Verschuur seda komeeti kui ,,inimkonnale kõige ohtlikumat objekti." Tähesajud toimuvad igal aastal alates juuli keskpaigast ning on paremini täheldatavad just põhjapoolkeral. Eelmisel aastal tähesadu oma kõrghetkel üle 100 meteoori tunnis. Esiplaanil on Püha Michael'i torn, mis asub Ühendkuningriigis Glastonbury Toril - paigas, mis on tuntud kuningas Arturi legendidest. Pilt: Mike-DT6

Allikas

Filed Under: Päevapilt

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in