Ülimalt keeruline on sundida musta auku millestki lahti laskma. Selle haare võib aga aeglaselt nõrgeneda, kui universumil on lisadimensioone. Seda teooriat võivad meil aidata proovile panna pulsarid.
Stringiteooria, mis püüab ühendada kõiki teadaolevaid jõude, nõuab lisaks meile igapäevaselt tuttavatele kolmele dimensioonile veel lisadimensioone. Selle teooria proovilepanek on aga keeruliseks osutunud, kirjutab Physorg.com.
John Simonetti ning tema kolleegid Virginia Tehnikaülikoolist väidavad aga, et musta augu ümber tiirlevad pulsarid võivad meid selles aidata – seda muidugi juhul, kui kosmosevaatlustes selliseid paare leitakse. ,,Universum sisaldab ‘eksperimentaalseid’ süsteeme, mida me Maal tekitada ei suuda,” sõnas Simonetti.
Ennustuste kohaselt heidavad mustad augud osakesi kiirates oma massi eemale – see on nähtus, mida nimetatakse Hawkingi kiirguseks. Ilma lisadimensiooniteta oleks see protsess tavapärase musta augu, mille mass on Päikese massist vaid paar korda suurem, puhul ülimalt aeglane – liiga aeglane, et seda mõõta.
Lisadimensioonide olemasolu korral oleks osakestel rohkem viise põgeneda, kiirendades nii protsessi. See kiire kaalukaotus nõrgendaks musta augu gravitatsioonilist haaret igasugustele selle ümber tiirlevate objektidele, mistõttu liiguksid need teadlaste arvutuste kohaselt igas aastas august paari meetri võrra eemale.
Musta augu ümber tiirlev pulsar tooks selle kaugenemise nähtavale. Seda seetõttu, et nende poolt majaka-sarnaselt kiiratav kiirgus muutuks veidi sõltuvalt tähe orbiidi suurusest.
Teadusartikkel: “A PRECISION TEST FOR AN EXTRA SPATIAL DIMENSION USING BLACK-HOLE-PULSAR BINARIES“
