• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Viies täide Einsteini unistust – Prantsuse uurijad tegid kvantmaailmas läbimurde

16.09.2011 by Anu Mets

Euroopa Liidu poolt rahastatud uurijate meeskond viis esmakordselt edukalt läbi kvantseisundi püsiva stabilisatsiooni katse (ingl. k. constant stabilization experiment). Sellest saavutusest unistas kord ka Albert Einstein.

Teadaolevalt soovis Einstein footonit umbes sekundi vältel karbis lõksus hoida. Nüüd suutis Prantsuse teadlaste meeskond minna sellest sammu võrra edasi, saavutades püsiva arvu footonite püsimise kõrgkvaliteedilises mikrolaine õõnsuses, kirjutab Physorg.com.

Pilt: Shutterstock

Katse rajanes nende neli aastat tagasi läbi viidud läbimurde põhjustanud edukal eksperimendil, mil neil õnnestus sadu kordi vaadelda üht ja sama kastis lõksus olevat mikrolaine footonit. Uues uurimuses stabiliseeris meeskond teatud arvu footoneid ,,footonkastis” – kahest ülijuhtivast peeglist moodustatud õõnsuses. See oli esimene kord, mil viidi läbi kvantstabilisatsiooni täielik eksperiment.

Tavaliselt on footonit – valguse põhiosa – võimalik vaadelda vaid siis, kui see kaob. Kui silm imab footoneid endasse, hävivad footonid ning nende kantud informatsioon salvestatakse ja tõlgitakse.

Stabilisatsioonid mängivad meie igapäevaelus olulist rolli. Nad kindlustavad mitmete meid ümbritsevate süsteemide töötamise. Näiteks temperatuur ahjus sõltub määratud väärtusest. Ahi kuumeneb kuni vajaliku temperatuuri saavutamiseni ning seejärel säilitab oma seisundi vastavalt termostaadi näidule.

DECLIC’i projekti (Exploring the Decoherence of Light in Cavities – Valguse mittekoherentsuse uurimine õõnsustes) peamiseks eesmärgiks on uurida üleminekut kvantmehhanismilt klassikalisele mehhanismile. Kvantinformatsioon edestab kommunikatsiooni või arvutustehnika ülesannetes edukuses klassikalisi vahendeid märkimisväärselt. Säilib aga küsimus, kas võiks eksisteerida teisi mehhanisme, mis vastutavad olekute superpositsioonide kadumise eest makroskoopilises skaalas lisaks keskkonna poolt esile kutsutud dekoherentsusele.

2015. aastani käimas olev DECLIC’i projekt loodi selleks, et uurida õõnsustesse lõksustatud väljade dünaamikat ning vaadelda nende mittekoherentsust mitmete vaatenurkade alt. Kogutud teadmisi on võimalik rakendada uute viiside välja töötamisel suure arvu footonite mitteklassikaliste seisundite esilekutsumiseks. Need footonid oleksid talletatud ühte õõnsusesse või mittelokaalselt jaotatud kahe õõnsuse vahel.

AQUTE projekti eesmärgiks on välja arendada kvanttehnoloogiaid aatomite, molekulide ja optiliste (AMO) süsteemide põhjal skaleeritava kvantarvutustehnika ja põimumist võimaldavate tehnoloogiate, näiteks metroloogia ja sensorite tarbeks.

Allikas

Teadusartikkel: ,,Real-time quantum feedback prepares and stabilizes photon number states“

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Kvantarvutid

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in