• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Väiksemad ja vägevamad mikroläätsed

3.07.2016 by Kaido Reivelt

nphoton.2016.121-f1 Suttgardi Ülikooli teadlased õppisid 3D printima keerukamaid ja väiksemaid mikroläätsi, kui see seni võimalik oli. Pildil on elektronmikroskoobi pilt valguskaablist (pildil punane), mis läheb läbi 200 mikromeetrise läbimõõduga süstla. Valguskaabli otsas on üks selline uudse tehnoloogiaga kasvatatud mikrolääts. Selline süsteem töötab ka kui mikroskoobi objektiiv – katses on läbi 125 mikromeetrise läbimõõduga ja 1,7 meetri pikkuse valguskaabli saadud kujutisi 3mm läbimõõduga objektidest.

Võimalikud rakendused:

  1. Peenemad endoskoopias kasutatavad sondid;
  2. Mikroskoopilised videokaamerad üliväikestel robotitel.

Kui tahad asjast rohkem teada saada:

  1. http://physicsworld.com/cws/article/news/2016/jul/01/tiny-3d-printed-lens-can-pass-through-a-syringe-needle
  2. http://www.nature.com/nphoton/journal/vaop/ncurrent/full/nphoton.2016.121.html

Kui tahad asjast aru saada, peaksid mõtlema:

  1. Mis on ja kuidas tekib kujutis?
  2. Kuidas töötab valgusjuht?
  3. Kas ja kuidas on võimalik, et pärast paljukordseid peegeldusi valguskaablis kujutis ikkagi säilib?

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in