• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Üksik valguse lainepikkus tapab ravimitele resistentseid baktereid

6.07.2016 by Kaido Reivelt

Scanning electron micrograph of methicillin-resistant Staphylococcus aureus and a dead human neutrophil

Haigust tekitav, ravimitele mitte alluv MRSA bakter surnud lihaskohel. Kuida selliseid hävitada lihaskudet kahjustamata?

Haigust tekitavaid baktereid tuleb tappa. Aga keeruline on leida meetodeid, mis oleks vajalikul määral selektiivsed. Näiteks operatsioonidel kasutatakse haigust tekitavate bakterite hävitamiseks UV lampe, aga ultravalgus võib ka patsiendi kudesid kahjustada. Kolumbia ülikooli teadlased leidsid lihtsa meetodi – kui kasutada tavalise, 200-400 nm lainepikkusi sisaldava ultravalguse asemel vaid 207 nm lainepikkusega valgust kiirgavat ultravalguse allikat, siis selline valgus tapab bakterid palju suurema tõenäosusega, kui inimeste rakke. Põhjus tundub olevat selles, et inimeste rakud on mõõtmetelt suuremad (bakteri tüüpiline mõõde on 1 mikromeeter, inimese raku mõõtmed on tüüpiliselt 10-25 mikromeetrit), samas 207 nm valgus ei tungi kuigi sügavale. Kliinilisi katseid ei ole veel tehtud, aga ka sellised esialgsed tulemused näitavad jälle kord, et spektroskoopilised, st valguse spektri ja värvustega seotud meetodeid tasub tunda.

Allikad:

http://www.osa-opn.org/home/newsroom/2016/june/a_new_tool_for_killing_drug-resistant_bacteria/?feed=News

http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0076968

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in