Õige stimulatsiooni korral hakkavad prootonid ja neutronid helisema, kuid seda mitte nii, kui seda teeb kelluke, kui seda lüüa. Need subatomaarsed osakesed hakkavad liikuma veidralt tantsiskledes, kusjuures prootonid liiguvad ühes, neutronid teises suunas.
Süsiniku aatomi tuum.
Selle osakesteliikumise uurimine on aga keeruline teiste aatomituumas olevate liikumiste tõttu. Nüüd õnnestus aga teadlastel tänu Intensiivse Gammakiirguse Allikale (High Intensity Gamma Ray Source ehk HIGS) heita pilk aatomituumale hetkel, mil see alustab oma keerukat resoneeruvat tantsu, kirjutab Physorg.com.
Eksperimendis tulistasid teadlased vismut-209 tükikest, mis koosnes 83 prootonist ja 126 neutronist, kõrge energiaga footonite polariseeritud kiirega.
Seejärel salvestati kõikide tuumaga põrkunud kiirte teekonnad. Nende liikumissuundade abil määrasid teadlased kindlaks helisevate osakeste resonantsi energia, laiuse ja tugevuse.
Antud uurimuse tulemused koos HIGSis planeeritavate teiste tuumade vibratsioonide uurimused aitavad teoreetikutel koostada selge matemaatiline kirjeldus sellest, kuidas prootonid ja neutronid käituvad ning lisaks ka aine oleku kohta mustas augus, neutrontähtedes ja isegi supernoovades.
Teadusartikkel: “New Method for Precise Determination of the Isovector Giant Quadrupole Resonances in Nuclei“