• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Kiireimad röntgenpildid imeväikestest bioloogilistest kristallidest

14.01.2012 by Anu Mets

Pilt: Thomas White, CFEL/DESY

Rahvusvaheline teadustöö meeskond jäädvustas seni lühima saavutatud röntgenkiirte mõjuaja. Ülimalt põgus mõjuaeg 0,000 000 000 000 03 sekundit (30 femtosekundit) avab uusi võimalusi molekulaarsete protsesside kuvandamiseks röntgenkiirte abil.

Proteiinide molekulaarset struktuuri determineeritakse röntgenkiirte mustrite mõõtmistulemuste kaudu: röntgenkiired hajuvad nendest proteiinidest moodustunud kristallidel. Molekulide korrapärane reastus kristallis loob tugevaid, mõõtmiseks vajalikke tippe difraktogrammides, mis on pildil näidatud pallidena kolmemõõtmelises ruumis. Iga palli suurus ja värvus esindab difraktsiooni tugevust, mis kodeerib proteiini kolmemõõtmelise ülesehituse. Vabade elektronide laserist väljastatud ülitihedad röntgenkiired põhjustavad kristalli plahvatamise, kuid enne plahvatust jäädvustatakse andmed kõrgekvaliteediliselt.

Allikas

Filed Under: Päevapilt

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in