• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Nanomaterjalide valmistamise uus meetod

25.02.2012 by Stiina Kristal

Jyväskylä ja Harvardi Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi, mille abil nanomaterjale valmistada. Arvutisimulatsioonide abil õnnestus uurijatel ennustada, et pikkadest ja peenikestest nanoribadest saab moodustada nanotorusid ka lihtsalt väänamise abil.

Nanoribadest moodustatud nanotorud.

Uurimuse alusidee on lihtne ja kergesti seletatav: vääna oma seljakoti sanga otsasid ning vaata, mis juhtub. Oma olemuselt klassikaline mehhanism on robustne ja kehtib nii makro-, mikro- kui ka nanoskaalas, kirjutab Physorg.com.

Lisaks võimaldab antud mehhanism eksperimentaalset kontrolli, mis seni on olnud saavutamatu. Antud meetodi abil saab valmistada mitmeid erinevat tüüpi uudseid süsiniknanotorusid, lõksustada molekule torude sisse või valmistada torusid teistest planaarsetest nanomaterjalidest koosnevatest nanoribadest.

Viimase kahekümne aasta jooksul on süsiniknanotorusid kirjeldatud kui “kokkukeeratud grafeeni,” kuigi keegi tegelikult mingit kokkukeeramist ei teinud. Praegu valmistatakse nii nanotorud kui ka mitmed teised nanomaterjalid aatom-aatomi abil kasvatades.

Allikas

Teadusartikkel: “Twisting Graphene Nanoribbons into Carbon Nanotubes“

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in