• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Esimene pilt molekuli elektrilaengutest

27.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased esitasid äsja esimesi pilte üksiku molekuli laengujaotusest, millel on näha väga keerukat ,,elektronide tantsu”.

Üksikute aatomite laenguid on ka varem mõõdetud, kuid elektronide tantsu pildile püüdmine on sellest tunduvalt keerukam, kirjutab BBC.co.uk.

Teadlaste esimesed laengujaotuste mõõtmistulemused (üleval) sobivad kenasti teooriast tulenevaga.

See teedrajav mõõtmine võib heita valgust mitmetele looduses tuntud laengutranspordi protsessidele.

Uurimuse läbi viinud Zürichi IBMi teadlastegrupp on varem mõõtnud ka üksikute aatomite laengut ning teinud ka esimese pildi üksikust molekulist – teatud mõttes on antud uurimus nende kahe vaate kombinatsioon.

Siiski kasutatakse uues uurimuses erinevat meetodit: nn. Kelvini sondmikroskoopi. See mikroskoop on tavalise aatomjõumikroskoobi, mille abil tehti 2009. aastal maailma esimene molekulaarpilt, erivariant. Seadme töötamiseks on vaja väikest terava otsaga kangi (kõigest ligi miljardiku meetrise läbimõõduga), mille tipus oleks vaid üks molekul. Kangi hoitakse skaneerimise ajal madala pinge all ning liigutatakse seejuures üle palju suurema X-kujulise ftalotsüaniini molekuli.

Kui mikroskoopi sondi laetud teravik ftalotsüaniini laengutega kohtub, hakkab selle kang kindlal viisil kõikuma, näidates täpselt ära elektronide asukohad.

Ftalotsüaniini trikk on aga see, et sellele otse pinge rakendamise tagajärjel vahetavad selle keskmes olevad kaks vesiniku aatomit üksteisega kohad, mistõttu elektronid liiguvad X-i vastasotstesse. Uurimuses kasutatud meetodi abil sai seda laengujaotuse muutust otseselt jälgida.

Kombineerides antud meetodit traditsioonilisematega, võib see lähenemine selgitada erinevaid nanoskaalas toimuvaid nähtusi, tänu millele võivad tuleviku elektroonikaseadmed kiiremini lettidele jõuda.

,,Nüüd on ühe molekuli tasemel võimalik uurida laengu jaotumist siis, kui aatomite ja pinnamolekulide vahel tekivad keemilised sidemed,” sõnas artikli peaautor Fabian Mohn. ,,See on oluline, kuna teadlased soovivad valmistada aatom- ja molekulaarskaalas seadmeid.”

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Mis on foonon?
  2. Antiikse efekti kasutamine elektri tootmiseks jääksoojusest
  3. Valmistati nähtamatu fotodetektor
  4. Süsinikust nanotorud: „kauge Joule’i soojenemise“ veider maailm
  5. Räni ja Si/III-V pooljuhi kombinatsioonina efektiivsem laser
  6. Uus tehnoloogia võimaldab teadlastel nanoosakeste sisse näha
  7. „Nanopuud“ püüavad päikeseenergiat ja muudavad vee vesinikkütuseks
  8. Nanolitograafia
  9. Antikehade abil valmistatud peegeldumisvastane kate
  10. IBM teadlased valmistasid väikseima 3D kaardi Maast

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: nanotehnoloogia

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in