• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Grafüün võib olla veelgi kasulikum kui grafeen

7.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Viimaste aastate jooksul on tehtud tohutul hulgal uurimustöid grafeeni kohta, mistõttu sellega seostuvad avastused on ühtlase sagedusega teadusmaailma jõudnud. Nüüd selgus aga, et grafeenil on aeg aupaiste oma huvitavale sugulasele – grafüünile (ingl. k. graphyne) – loovutada. Sarnaselt grafeenile on ka grafüün süsiniku aatomitest koosnev üksikkiht, kuid seda saab valmistada erinevate kujudena, mis muudab selle rakendamise võimalused palju mitmekülgsemaks. Saksamaa teadlased sooritasid hiljuti grafüüni omadusi uuriva arvutisimulatsiooni, millest selgus muuhulgas, et kindlat tüüpi grafüün võimaldab näiteks elektronidel vaid ühes suunas voolata.

Sellel 6,6,12-grafüünil on ristküliku kujuline sümmeetria. Pilt: D. Malko et al., Phys. Rev. Lett. (2012)

Grafeenis olevate juhtivuselektronide energia sõltub otseselt nende impulsist. Lisaks on teada, et nende energiatasemete graafik on kolmedimensionaalne, moodustades nö. Diraci koonuse. Selle unikaalse omaduse tõttu käituvad juhtivuselektronid nii, justkui neil puuduks mass, mistõttu liiguvad need valguse kiirusele lähedase kiirusega – väga kasulik omadus, kui juttu on näiteks transistorite efektiivsuse tõstmisega, kirjutab Physorg.com.

Erinevalt grafeenist võib grafüünis esineda ka aatomite kaksik- või kolmiksidemeid ning lisaks pole selle muster piiratud vaid kuusnurkadega – tundub hoopis, et võimalike mustrite hulk on lõputu.

Antud uurimuses vaatlesid teadlased arvutisimulatsioonis kolme grafüüni mustri tüüpi. Leiti, et kõigi nende energiatasemete graafikud on Diraci koonused, kuigi väikeste erinevustega. Üks tüüp, mis kannab nime 6,6,12-grafüün (ristkülikulise mustriga), tundub aga võimaldavad elektronidel vaid ühes suunas liikuda. Selle omaduse tõttu saaks teadlaste sõnul valmistada materjale, mis ei vaja lisandaatomeid, et olla elektronide allikaks.

Vaatamata sellele, et seni on suudetud valmistada vaid väga väikeseid grafüüni tükikesi, on teadlased antud avastusest siiski vaimustuses, sest see on näidanud, et leidub mitmeid grafüüni tüüpe, mis annaksid Diraci koonuse. See aga tähendab, et ka mitmed teised materjalid võivad nii käituda.

Allikas

Teadusartikkel: “Graphynes with Direction-Dependent Dirac Cones“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Teadustöö grafeeni ja boornitriidi kaksikkihtmaterjali valmistamisest võib tähendada läbimurret transistoritööstuses
  2. Mikroskoopilised juhtmed ämbliku võrguniidist
  3. Grafeeni akustiline alternatiiv
  4. Valmistati terahertskiirguse ribafilter ning polarisaator
  5. Metamaterjalide uus katsemeetod
  6. Nanomaterjalide valmistamise uus meetod
  7. Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
  8. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  9. Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek
  10. Voltimine tugevdab grafeeni veelgi

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in