• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Sünteetilised nanojäätmed ei kao

30.05.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Üliväikesed tseeriumoksiidi osakesed ei põle ega muutu kuumuse tõttu jäätmete tuhastamise jaamas. Uus Šveitsi teadlaste poolt läbi viidud uurimustöö tõestas, et need osakesed jäävad puutumatutena põlemisjääkidesse või tuhastussüsteemi.

Maailmas tuhastatakse igal aastal üle 100 miljoni tonni jäätmeid. Kuna nanoosakesi kasutatakse muuhulgas ehitusmaterjalides, värvides, tekstiilides ja kosmeetikas, satuvad ka nanoosakesed tuhastusjaamadesse. Seni polnud aga uuritud, mis nendega tuhastusjaamades juhtub. Seega asus kolm ETH-Zürichi teadustöö meeskonda keemia ja keskkonnatehnika valdkonnast uurima, mis juhtub sünteetilise nano-tseeriumoksiidiga jäätmete tuhastamise käigus jäätmetuhastusjaamas. Tseeriumoksiid on iseenesest mittemürgine keraamiline aine, mida pole võimalik bioloogiliselt lagundada. See on ka levinud koostisosa autode katalüüsneutralisaatorites ja diisli tahmafiltrites, kirjutab Phys.org.

Mittelagunevad nanoosakesed seonduvad tuhastamisel tekkivate tahkete jäätmetega ning satuvad seega keskkonda. Pildil on kujutatud Emmenspitzi jäätmete tuhastuse jaam. Pilt: Tobias Walser

Tundmatu oht?

Eksperdid kardavad, et mittelagundatavad nanoained võivad olla inimestele ja keskkonnale sama kahjulikud kui asbest. Praeguseni pole meil veel nanoainete omadustest piisavalt palju teadmisi. Kuid üks on kindel – nanoained on väga erinevad sama aine suurematest osakestest. Nanoained on liikuvamad ning neil on erisugune pinnastruktuur. Suurem arusaam nendest omadustest on nanoainete kasutamise tõusu valguses oluline, kuna need kanduvad tuhastusjaamade või reovee kaudu keskkonda ning satuvad toidu ja võib-olla isegi naha ning hingamisteede kaudu inimorganismidesse.

Seega piserdasid teadlased kümme kilogrammi kaheksakümne nanomeetrise läbimõõduga tseeriumoksiidi osakesi jäätmetele, mis tuhastati Solothurni jäätmetuhastusjaamas. Nii modelleeriti nanoosakesterikkad jäätmed. Solothurnis tuhastatakse kuni kaheksa tonni jäätmeid tunnis. Selles jaamas kasutatakse tänapäevaseid filtreid ning elektrostaatilistel filtritel ja märgpesuseadmel põhinevaid korstnasuitsu eristussüsteeme.

Teise eksperimendi käigus piserdati osakesed otse põlemiskambrisse, simuleerides kõige halvemat võimalikku stsenaariumi, mille kohaselt väljastataks tuhastamise käigus keskkonda suurtes kogustes nanoosakesi.

Nanoosakesed kinnituvad pindadele

Läbi viidud katsete käigus selgus, et tseeriumoksiid ei muutu tuhastamise käigus märkimisväärselt. Korstnasuitsu eristusseadmed osutusid ülitõhusateks: teadlased ei suutnud jäätmetuhastusjaama puhta gaasi seast avastada ühtegi lekkinud tseeriumoksiidi nanoosakest. Siiski seondusid nanoosakesed nõrgalt jaama põlemisjääkidega ja kinnitusid osaliselt tuhastussüsteemile. Ahjulõõrist väljuvast gaasist eraldatud korstnasuits sisaldas samuti tseeriumoksiidi nanoosakesi.

Tänapäeval satuvad põlemisjäägid – ja seega nendega seondunud nanoosakesed – prügilatesse või töödeldakse uuesti selleks, et eraldada vask või alumiinium. Teadlased arvavad, et siinjuures on vaja tegutsema hakata. „Me peame kindlustama, et uued nanoosakesed ei satuks prügilate kaudu vette ega toiduringlusesse ning et neid ei vabastataks edasiste töötlusabinõude tõttu atmosfääri,“ sõnas uurimustöö juht Wendelin Stark. Veelgi enam – tõsiasi, et nanoosakesi võib ebapiisava kaitse tõttu sisse hingata, osutub oluliseks tervisekaalutluseks tuhastussüsteemide hooldustööde läbiviimisel.

Eesmärgiks lagundatavad nanotooted

Kuidas oleks seesuguseid probleeme võimalik pikas perspektiivis vältida? „Lõpuks peavad nanotooted olema lagundatavad, muidu hakkab nende osakeste levimise probleem kasvama,“ väitis Stark. „Püsivus on põhiprobleemiks nii asbesti puhul kui ka putukamürkide levimisel meie toiduahelas ja keskkonnas; osoonkihti hõrendavate tegurite levikul vanemate aerosoolide kaudu ja plastiku kuhjumisel ookeanis ja keskkonnas,“ sõnas ta. Selle probleemi vältimiseks nanoosakeste puhul peavad teadlased vajalikuks välja arendada lagundatavaid nanoosakesi – see paistab olevat ainus mõistlik plaan pikemas perspektiivis. See pole aga tehnikalisest vaatenurgast lihtne ning eesmärgi saavutamiseks peavad ülikoolide ja tööstusarenduse laborid ületama mitmeid suuri väljakutseid.

Allikas

Teadusartikkel: „Persistence of engineered nanoparticles in a municipal solid-waste incineration plant“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Esimesed pildid aatomsidemetest
  2. BiTeI – paramagneetik, ent samas ka diamagneetik
  3. Aine, mis kahaneb venitamisel
  4. Elektroonikaseadmete kihtstruktuuride uurimise uus meetod
  5. NEC: 0.3 mm paksune painutatav patarei
  6. Molekulaarne vaibakudumine: kahemõõtmelised boorhappe „võrgustikud”
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Uus maailma kergeim materjal
  9. Molekulid käituvad nanoskaalas teisiti
  10. Valmistati haruldane elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2021 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in