Hõõrdumine on üks rakendusfüüsika võtmenähtustest, mille päritolu on uuritud mitme sajandi vältel. Praeguseni arvati, et mehaaniline kulumistakistus ja vedelikega määrimine mõjutavad hõõrdumist, kuid liughõõrdumise põhipäritolu on seni teadmata.
Nüüd esitas Soome teadlane Lasse Makkonen selgituse liughõõrdumisele tahkete objektide vahel. Tema teooria kohaselt sõltub hõõrdumise määr kõnealuste ainete pinnaenergiast. Hõõrdumisel on märkimisväärne mõju paljudele igapäevastele nähtustele, näiteks energia tarbimisele, kirjutab Phys.org.
Illustreeriv pilt hõõrdejõu mõõtmisest. Pilt: PASPORT Sliding Friction Experiment
Makkoneni mudel on esimene, mis võimaldab kvantitatiivselt välja arvutada ainete hõõrdekoefitsiendi. Kõnealuse teooria kohaselt on hõõrdumise määr seotud aine pinnaenergiaga. Hõõrdumine saab alguse osakestevahelisest kokkupuutest nanoskaalas uue pinna moodustuse tulemusena. Teooria selgitab hõõrdumisel tekkimisel soojenemise ja hõõrdejõu teket kuiva kontakti korral. Seda on võimalik rakendada mitmesuguste ainekombinatsioonide hõõrdekoefitsiendi välja arvutamiseks. Mudel võimaldab ka hõõrdumist manipuleerida, valides välja teatud pinnaaineid või määrdekihtides sisalduvaid aineid nendevahelise pinnaenergia põhjal.
Makkoneni liughõõrdeteooria avaldati teadusajakirjas AIP Advances.
Teadusartikkel: „A thermodynamic model of sliding friction“