• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Uudset nanoosakest näeb kuuel erineval moel

12.03.2015 by Kaido Reivelt Leave a Comment

Inimese sisse on keeruline näha. Ka otseses mõttes – kasutuses on väga erinevaid meetodeid elusorganismi uurimiseks, aga ükski neist ei ole täiuslik. Ja paljud meetodid nõuavad mõne spetsiifilise kontrastaine manustamist patsiendile. Nüüd on leitud nanoosake, mida saab kasutada kuue erineva meetodi kontrastainena.

PW-2015-02-19-imaging-nanoparticleKõnealuste nanoosakeste (vt pilti) läbimõõt on 74 nanomeetrit ja neil on tuum, mis on ümbritsetud porfüriinfosfolipiidi(PoP) kattega. Kusjuures:

  • Osakese tuum fluorestseerub siniselt, kui seda kiirata lähiinfrapunase valgusega (650 kuni 1350 nm), mille suhtes bioloogiline kude on maksimaalselt läbipaistev, võimaldades nii kuvada sügavamaid koestruktuure.
  • Tuuma koostises olev kõrge aatomnumbriga üterbium võimaldab osakesi eristada (kontrasteerida) kompuutertomograafias (KT).
  • PoP kate käitub vastastikmõjus valgusega viisil, mis lubab osakesi kasutada nii fluorestsents- kui ka fotoakustilisel kuvamisel.
  • Samal ajal vase afiinsus porfüriini suhtes annab lihtsa võimaluse katta nanoosakesi radionukliidiga vask-64, mis on kasutatav märkainena positronemissioontomograafias (PET) ja Tšerenkovi luminestsentskuvamisel.

Uurijad testisid esmalt kõiki neid meetodeid in vitro ja hiljem ka kalkunirinna koes, et hinnata signaali nõrgenemist sõltuvana koe paksusest. Uuritavaks objektiks valiti kalkunirind, kuna see on koe omadustelt võrreldav inimese rinnakoega. Tänapäeval võimaldab lümfisõlmede kaardistamine planeerida rinnavähi varajast ravi. Nanoosakesi on kasutatud elusate hiirte lümfisõlmede kuvamisel, mis näitab selle meetodi perspektiive.

Mitmeskaalaline kuvamine

„Kui fotoakustiline kuvamine annab teavet endogeensete molekulide [nt hemoglobiin] kohta veresoontes, siis kompuutertomograafia võimaldab kuvada lokaalset luustruktuuri,“  räägib uurimisrühma liige Jonathan Lovell, USA Buffalo ülikooli biomeditsiinitehnika insener. ” Kui KT- ja PET-skaneeringud võimaldasid esile tuua sügavaimaid koekihte, siis fluorestsentskuvamine andis täiendavat infot rakkude poolt nanoosakeste omaksvõtu kohta.

Lisaks nanoosakeste mugavatele kasutusvõimalustele koos erinevate kuvamismeetoditega rõhutavad teadlased, et nende kirjeldatud nanoosakesed on võrreldes muude kontrastainetega nii odavamad kui ka lihtsamalt valmistatavad.  Sellise tuum/kate-tüüpi kontrastaine üheks eeliseks on  veel asjaolu, et see võimaldab biomeditsiinilist kuvamist mitmes erinevas skaalas, üksikmolekulide kuvamisest kuni rakkude kuvamiseni, nii nagu ka veresoonte ja elundite kuvamisest kuni kogu keha biokuvamiseni,“ lisab Guanying Chen, Buffalo Ülikooli Laserfotoonika ja Biofotoonika  Instituudist.

Seadet, mis lubaks läbi viia kõiki kuut skaneerimist ühekorraga ei ole veel olemas, aga sellist on kindlasti võimalik luua. Ja töö selles suunas käib paljudes töörühmades üle maailma.

Allikas: physicsworld.com

Täname Kalle Keplerit abi eest terminoloogia eestindamisel.

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Uurijad panevad “vähivastaste kuulide” ohutuse proovile
  2. Veel kord 2014. aasta füüsika ja keemia Nobeli preemiast
  3. Fluorestseeruvad nanotorud – uus aken aju ehitusse

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Vaata sissepoole

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in