• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Päikesesüsteem arvatust vanem

23.08.2010 by Stiina Kristal

Päikesesüsteem on varemarvatust kuni kaks miljonit aastat vanem, teatasid Ameerika Ühendriikide teadlased. Nende uurimus, mis põhines Sahara kõrbest leitud meteoriitide vanuse määramises, annab informatsiooni ka Päikesesüsteemi sünni kohta. See infromatsioon aga kipub toetama hüpoteesi, mille kohaselt tekkis Päikesesüsteem tänu lähedalasunud supernoova plahvatusele.

Kunstniku nägemus Päikesesüsteemist selle algusaegadel. Pilt: NASA/JPL-Caltech/T Pyle, SSC

Enamik mitte Kuult ja Marsilt pärinevaid meteoriite pärinevad Päikesesüsteemi tekkeajast. Uurimuse objekt, nimega “Northwest Africa 2364”, kaalub 1,5 kilogrammi ning selle ostis erakaubitseja Marokos elavalt kohalikult 2004. aastal. Osa meteoriidist jõudis Arizona Osariigi Ülikoolis töötava Audrey Bouvieri kätesse, kes sai selle vanuseks 4568,2 miljonit aastat. See osutus seniavastatutest vanimaks Päikesesüsteemi objektiks ning on 0,3-1,9 miljonit aastat vanem kui pakutud Päikesesüsteemi vanus, kirjutab physicsworld.com.

Bouvier koos kaasautori Meenakshi Wadhwaga analüüsisid mitmeid näidises leiduvate elementide radioisotoopide ahelaid. Kasutades jäänuseid 238U-206Pb-st ja 235U-207Pb-st, millede poolestusajad on vastavalt ~4,47 x 109 aastat ja ~704 x 106 aastat, suutsid teadlased kosmosekivi ea välja uurida. ,,Radiogeense lagunemise kiirus püsib aastate jooksul sama, selle saab leida lugedes osakeste arvu lihtsalt kokku,” selgitas Bouvier. Vanust täpsustati kasutades 26Al-26Mg jäänuseid, mille poolestusaeg on palju lühem, kõigest ~0,73 x 106 aastat.

Northwest Africa 2364 avastamine aitab meil saada uusi teadmisi ka meie oma tähesüsteemi kujunemise kohta. Tavalise teooria kohaselt tekkis Päike koos teda ümbritsevate planeetidega praktiliselt isoleeritult, teistest tähtedest kaugel eemal. Viimase viie aasta jookul on teadlased aga hakanud arvama, et asi polnud sugugi nii, seda eriti varemleitud meteoriitides suurel hulgal sisalduva 60Fe tütarisotoopide tõttu. 60Fe saab tekkida ainult tähe eluea lõpus toimuva tuuma põlemise etapis, pärast mida saab tähest supernoova. See tähendab aga seda, et kui 60Fe oli varases Päikesesüsteemis juba olemas, pidi see siia saama lähedal asunud supernoova plahvatuse tõttu ning Päike ei tekkinudki isolatsioonis. Bouvieri ja Wadhwa töö ainult suurendab selle hüpoteesi usutavust.

,,See uurimustöö lükkab Päikesesüsteemi algusaja ligi miljoni aasta võrra kaugemale. Liikudes radioaktiivse lagunemise abil tagurpidi, jõuame arusaamiseni, et sel ajal pidi 60Fe konsentratsioon olema seniarvatust palju kõrgem, seda umbes 2 korda,” selgitas Jamie Gilmour, kes uurib Päikesesüsteemi teket Manchesteri Ülikoolis. ,,Seetõttu pidigi lähedalasuv supernoova meie Päikesesüsteemi sellega rikastama,” lisas ta.

Allikas

Teadusartikkel “The age of the Solar System redefined by the oldest Pb–Pb age of a meteoritic inclusion“

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in