• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Pressitud puit on parem

24.02.2018 by Kaido Reivelt

See on tugevam kui teras, kergem kui metallisulamid ja suudab näiteks kuule peatada. Siiski on see “supermaterjal” tehtud põhiliselt uudsel viisil töödeldud ja kokku pressitud puidust.

Puit on komposiit, milles pikad tselluloosi kiud on seotud ühtseks materjaliks ligniiniga. Lisaks sellele sisaldab puit ka peenikesi torusid, mis moodustavad puidu kapillaarsüsteemi.

Sellist süsteemi töödeldi kõigepealt soolalahusega, mis eemaldas enamuse ligniini ja hemitselluloosi, muutes raku seinad poorseks ja vähem jäigaks. Pärast seda pressiti puit 100 °C temperatuuril, mille tulemusena raku seinad ja kapilaarsüsteem andsid järele ja puit vajus kokku vaid 20% oma esialgsest paksusest.

Muutusid ka puidu omadused.

Töö avaldas Liangbing Hu töörühm Marylandi ülikooli energiauuringute keskusest.

Allikad:

https://www.nature.com/articles/d41586-018-01600-6

physicsworld.com

Filed Under: Teadusuudised

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in